Siiri Sisask: „Igaüks, kes Saagu Valgus Fondi poest midagi ostab, toetab tegevusi lastega"

15 aastat heategevuslikku mittetulundusühingut Saagu Valgus Fond (SVF) vedanud Siiri Sisask ütleb, et riiklikku tuge tegevuskuludeks on tema ettevõtmisel üsna võimatu saada, sest meie riik ei ole tänini mõistnud - kui kodanikuühiskonnas pole tegutsejaid, ei ole ka tegu.

Siiri tegevusest tulenev sõnum Eestile ja maailmale on lihtne. Kui tahad, et midagi muutuks, et tulevik oleks tänasest pisut helgem, pane käed külge ja anna endast iga päev parim, kuni olukord paraneb.

Muusika ja kultuuri kõrvalt on ta praeguseks juba poolteist aastakümmet tegelenud heategevusega, sest puudust kannatavate perede laste aitamine olevat tema enda sõnul ta elu mõte.

Lauljatari aastatepikkust tööd fondiga on loomulikult tunnustatud ja märgatud. SVF sünnipäevapeole tuli lisaks valla ja maakonna inimestele isiklikult kohale ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Siiri, alguses oli SVF näol ju tegemist Eesti kooliklasside valgustamise projektiga, heategevuslike kontsertidega?
Nüüdseks on SVFist kujunenud Sinu jaoks täiskohaga töökoht?

MTÜ Saagu Valgus sai sel kevadel 15aastaseks, selle aja jooksul on toimunud palju erinevaid heategevuslikke üritusi ning koostöid.

Aidatud on erinevaid valdkondi ühiskonnas, mis minu arust abi ja suuremat tähelepanu vajanud on. 1998. aastal oli 80 protsenti Eesti koolidest alavalgustatud. See oli tõsine murekoht, millest valitsus ega vastutavad ametnikud midagi kuulda ei võtnud.

Saime kontsertidega teemat pidevalt üleval hoida ja inimesi teavitada.

Tasapisi läks rong liikuma, omavalitsused hakkasid tegutsema. Kuna tegime koostööd pankadega, saime anda ka rahalist abi paljudele koolidele alavalgustatuse likvideerimiseks. Oleme koolidele ja noortekeskustele muusikainstrumente muretsenud.

Aidata peresid, kes hätta on jäänud, on loogiline jätk meie tegevusele. Ma ei arva sugugi, et ainult head seadused inimväärikat suhtumist loovad. Inimesed ise peaksid olema üksteise suhtes sõbralikumad ja tähelepanelikumad, näitama üles hoolivust. Üksi on seda vahel raske teha, kuid organisatsiooni kaudu suudame koos tõesti palju.

Heategevusliku MTÜ juhtimine tegelikult firma juhtimisest kuigivõrd ei erine vist?
Lihtsalt põhieesmärk on teine. Kuid eks tulemusrikas majandamine ja raha teenimine ole olulised ka SVF jaoks?

Jah, muidugi. Ilma meie kauplusepooleta me tegutseda ei saaks. Raha on oluline, et saaksime maksta ruumide rendid, inimeste palgad, kommunikatsioonikulud. See on MTÜ tegutsemispool.

Aga mulle on kõige olulisem lastega tegelemine. Meil on SVFi all neli huviharidusklassi - Märjamaal, Eidaperes, Kehtnas ja Raplas. Lastele on osavõtt tasuta. Koolitused maksame kinni õpetajatele. Juhul, kui ei ole teisi kokkuleppeid. Meil on ka vabatahtlikke õpetajaid, kes vahel tasuta lapsi õpetavad.

Huviharidust majandame aga sihtotstarbeliste annetuste toel. Nagu igas paikses ettevõtmises, on ka meil rahalisi ressursse tarvis.

MTÜ põhieesmärk ei ole isiklikku kasumit teenida. Kasum on meie jaoks see, mis kunagi neist lastest saab, keda me toetame.

Oleks teil jaksu aidata ka väljaspool Rapla valda elavaid vaeseid ja paljulapselisi peresid?

Jah, me aitame ka väljaspool Raplamaad nii peresid kui ka omavalitsuste alla kuuluvaid sotsiaalosakondi.

Suudaksime arvatavasti aidata rohkemgi, kuid siin tuleb ressursi piir ette. Iga uus liikumine, iga uus tööline vajab teatavaid rahalisi vahendeid, et toimida saaks.

Praegu suudame vähesega minu arust maksimaalselt palju teha. Rohkem hetkel võimalik ei ole. Minu suur tänu kuulub ka vabatahtlikele, kes meid aitavad. Nii Raplas, Märjamaal, Kehtnas kui Eidaperes. Nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.

Mis jõud see on, mis paneb Sind SVFis päevast päeva tegelema? Võiksid ju sama energiaga mõnd heal järjel firmat juhtida.

Ma arvan, et mu jõud on mu nägemus asjadest. Ma usun tõesti, et igast inimesest siin riigis sõltub palju. Kuid inimene üksi ei pruugi jõuda reaalsete tegudeni. SVF on küll see koht, mille kaudu saame koos vägagi edukalt paljutki paremaks muuta.

See ongi minu elu mõte ja tahe: ma näen, kuhu meie tegevus praegu hädas olevad lapsed tulevikus viia võiks ja millist märki see tervikuna meie ühiskonnale ning rahvale lisab. See pilt meeldib mulle väga.

Kui palju on SVFil tuge sotsiaalsetest struktuuridest, vallast, riigist?

Tuge tegevuskuludeks on keeruline, kui mitte võimatu saada. Meie riik ei ole tänini mõistnud - kui kodanikuühiskonnas pole tegutsejaid, ei ole ka tegu.

Saame natukest toetust huvihariduse tarbeks Rapla vallalt. Soome Ärimeeste Ühing toetab meid meie suurematel üritustel, kuid eluspüsimise peame ise välja teenima. Ses mõttes, jah, meie kauplus on meie süda. Igaüks, kes meie poest midagi ostab, toetab tegelikult meie sihte ja tegevusi lastega.

Sageli öeldakse, et ära anna hädasolijale kala, anna õng. Oskad Sa inimeste hädasolemise mustreid päevast päeva kõrvalt nähes öelda, mis on peamised raskustes vaevlemise põhjused Eesti Vabariigis? Mida saaks teha?

Maaelu mure on see, et kohalikud omavalitsused on alarahastatud. Loodame, et valdade ühinemised natukest leevendust toovad. Maapiirkondades ei ole lihtne leida tööd. Riik peaks väikeettevõtlust palju enam toetama, õla alla panema ja aitama järjele saada.

Oskustööliste koolitamine oleks meie riigile kindlasti vajalik. Sellele suunale on liiga vähe tähelepanu pööratud. Kõrgkoolide esiletõstmine ja rahvale peale surumine pole minu arust üldse õigustatud. Jutt IT suurest tulevikust ja sellest kui Eesti Nokiast, on mull. IT-alaseid saavutusi tehakse pidevalt igal pool maailmas. Teistes riikides antakse ka hoopis võimsamaid toetusi, mis võimaldavad suuremaid väljavaateid nii teaduse kui tehnoloogia arengule.

Eesti peaks vaatama sissepoole. Meie jõud on meie inimesed, meie tulevik on meie lapsed. See on kõik, mis meil on. Meile enestele tuleb senisest enam panustada, seda lihtsalt omade toetamise näol. Ühel suurel avastusel on väärtus vaid siis, kui see maailma armastust ja headust lisab. Seda peaks iga ühiskond oma järeltulevatele põlvedele õpetama ja võimaldama mõista. See ongi see - ÕNG.

Kuidas selgitaksid noorele inimesele, kes hakkab oma ettevõtet tegema, et ta võiks luua hoopis midagi otseselt rahvast teenivat? Kas SVF elatab need inimesed ära, kes teil töötavad?

Jah, meie MTÜs on tööl ja palgal hetkel kaks inimest. Müüja ja laos majandaja, kes inimestele abi pakib ja annetusi vastu võtab. Ülejäänud on vabatahtlikkuse alusel töötavad inimesed.

Tegutseme väga lihtsatel ja toimivatel alustel. Julgustan kõiki edumeelseid inimesi meie süsteemi ka ise ellu rakendama ja midagi niisugust püsti panema. Alati on meie uksed avatud, et õppida ja näha, kuidas me töötame.

Sa ise oled muusik, käid sageli nii Eestis kui välismaal tuuridel ja kontserte andmas. Sul on muidki tegevusi. Saad Sa SVFis tõesti nii palju delegeerida, oma inimesi täielikult usaldada?

Usaldus on niisugune asi, mis tekib ajaga. Või kaob ajaga. Üldiselt peab niisuguses kohas töötama inimene, kellele missioon on palganumbrist tähtsam. Juhina ma tean, mida ma pean tegema või kuidas asju ajama. Ma tean, kuidas kõik lõpuks kokku jookseb ja terviku moodustab. Ilma selle teadmiseta midagi hästi toimida ei saaks. Igal osal meie pusles on tähtis koht, sest ilma usalduseta head töövilja saavutada on tegelikult võimatu. Mulle on väga oluline, et inimesed, kes meil on ja käivad, oleksid lojaalsed nii mulle kui meie asutusele.

Mida tähendab Sinu jaoks sõna „edukus"? Eksisteerib see üldse Su igapäevases sõnavaras?

Üldiselt ei eksisteeri see sõna väga tihti minu kõnekasutuses, sest edukus on niivõrd mitmetahuline asi. Minu jaoks algab tõeline edukus inimese sisemisest rahust. Nii nagu meiegi - oleme edukad, kui oleme rõõmsameelsed ja teeme oma tööd hästi.