Üllatav oli moment, mil vaikuses oli äkitselt kuulda trummipõrinat ning suurde ringi, mille kohalolnud lõkke ümber olid moodustanud, astus loodustunnetuse õpetaja Errol Vares, kes viis läbi riituse, mille käigus ta suhtes koosolijatega ning tänas antud linnusesesse head aurat ja energiat toovaid inimesi. Ta nimetas nii talgute korraldajaid Markosid, linnuse heakorra eest vastutavat ja hea seisvat Anne Pestit ja Piret Linnamäge kui puupäevade korraldajat. Aset leidis nii leiva austamise kui püha vee joomise tseremoonia, millest said osa kõik kohalolnud. Tunniajane mõnus eneseleidmine ja loodusesse ühendumine lõppes ühise regilauluga, mille eestlaulja oli Arne Lauri. Linnusele sooviti rahu ja head käekäiku.

Siis asutigi suure entusiasmiga päeva tähtsaima toimingu juurde. Juba päev varem olid mehed hulga võsa maha võtnud ning nüüd asuti seda kokku korjama. Linnusevallidel käis vilgas töö, mehed olid trimmerite ja saagidega puhastusraiet tegemas. Kahe tunni möödudes, enne kehakinnitamist, olid töögrupid oma juhtide antud ülesannetega toime tulnud ning lasti supil ja suupistetel hea maitsta. Samal ajal küpses kadakapuisel alusel Kepsleva Poni Kõrtsi peremehe Rein Adamsoni käe all lambaliha. Kuna linnusele olid kerkinud ka indiaani püstkojad, siis said kõik need, kes kontides väsimust tundsid, ka telkides leiba luusse lasta ja põhuasemel puhata.
Alumisel fotol Arne Lauri ja Jüri Kusmin riituse lõpulaulu esitamas, enne kui läks suureks koristustööks. Foto: Piret Linnamägi

Tunnise puhkepausi järel asuti taas tööle ning linnuse siseõue ümbruses ei antud asu vohavale võsale. Samal ajal meisterdati kohale toimetatud okstest linnuse valvurit Vestat, kes kurjad vaimud linnusest eemal hoiaks.

Talgulised olid nii hoos, et ei tahtnud kella viie paiku veel lõpetadagi. Kuid kõik mahavõetu tuli ju linnusest ka välja vedada ja seepärast otsustati selleks korraks töö lõpetada, et nädala pärast jätkata.

Enne, kui taas Arne Lauri laule kuulama asuti, maitsti küpsetatud lammast ning kuulati ufoloog Igor Volke jutte. Saadi teada, et linnuses pole veel ühtegi ufot maandunud ning muidki huvitavaid seiku teadusest ja maailmast, kus hetkel viibime.

Paaritunnine vestlus kujunes väga kaasakiskuvaks. Volke nimetas Varbola linnust müstiliseks paigaks ning sõnas, et see koht on nagu paradiisi eeskoda....

Toredal päikesepaistelisel talgupäeval osales väga palju inimesi, kes selles iidses paigas olid esmakordselt. Vahva oli see, et kohale oli tuldud nii Raplast, Tallinnast ja Velise mailt, samuti Põlli külast ja Varbola kandist. „Päev oli väga kordaläinud ja mul oli hea meel, et sai nii palju ära tehtud. Kahju on vaid sellest, et Varbola keskusest vähe rahvast oli. Ei tea, kas ma tegin midagi valesti ...," oli Marko Mägi veidi nukker.

Arvame, et mitte midagi polnud hullusti. Igal külal olid omad tegemised ja talgud. Ajast aega on erinevad töögrupid linnusele uut nägu andmas käinud, seda iidset ja väga populaarseks saanud linnust on ikka püütud korras hoida. Aastakümnete jooksul on linnuse heakorra eest oma väga suure panuse andnud nüüdseks likvideeritud Vardi metskonna pere ja Põlli küla rahvas. Koristustöödel on käinud ka kohaliku kooli lapsed koos täiskasvanutega.

Tore, et sel korral andis näpunäiteid, mida tohib linnusel maha saagida ja mida trimmerdada RMK esindaja Riho Männik.

Nüüd avaneb möödasõitjaile ja ka neile, kes linnusesse sisse astuvad ilus pilt: linnuse vallid on kenasti nähtavad ja võsast lagedad. Aitäh kõigile, kes kohal olid ja olen kindel, et kui Markod üleskutse teevad, on abistajaid ikka kaasa löömas!

Päeva käigus sai valmis ka mitmemeetrine Vesta, kes linnusel silma peal hoiab.