Laste osatähtsus on kõige kõrgem Tartumaal (16,4%) ja Harjumaal (15,7%), väikseim Hiiumaal – 11,6%. Selline jaotus on tugevasti mõjutatud rändest. Pereloomise eas inimesed on koondunud linna või selle ümbrusse.

Aastatel 2005−2013 on kuni 15aastaste osakaal rahvastikus langenud 15,2-lt 14,5%ni.

Kiireim on langus Hiiu- ja Jõgevamaal, vastavalt 4,7 ja 4,5 protsendipunkti.

Piirkondades, keskustest kaugemal ja saartel, kust noored lahkuvad, vananeb rahvastik kiiremini. Väärtust kaotab seal ka kinnisvara, langeb paiga miljööväärtus. See omakorda süvendab nende vaesumist ja tõenäosust alalisele elupaigale jääda.

Rahvastiku mahukas ümberpaiknemine on ühiskonnale väga kulukas. Kui pealinna lähedal on pikk lasteaiajärjekord ja tuleb ehitada uusi hooneid, siis teisal ollakse sunnitud laste puudumisel haridusasutusi sulgema.

Lahenduseks nn kriitilistes piirkondades võiks olla see, et omavalitsus ja keskvalitsus rahastavad lasteaia ehitamist või kohandamist koos, näiteks 50:50 osalusega.

Üha enam asutakse kusagile elama kindlaks ajaks. Näiteks minnakse maale väikelaste kasvatamiseks looduslähedases ja turvalises keskkonnas. Maale minnakse ka vanemas eas, kui aktiivne tööelu lõppenud.

Samas on selge, et elukohta vahetades tuleb leida raha elamispinnaks, seada asjad nii, et kolimiskulud end tulevikus ära tasuks, olgu vahendiks või pangalaenuks piisav sisse-
tulek.

Siin tekib noorematel küsimus, kas eluaseme makseteks Eesti palgatasemest jätkub või tuleb ühel hetkel kaaluda välismaale tööle minekut? Või kolida juba kohe välismaale?

Seega saab tõdeda, et inimeste elukorraldus on läinud märksa liikuvamaks, elulaad mitmekesisemaks ja paindlikumaks. Linlik elulaad põimub üha enam maalisega. Vaja on paindlikke noortele suunatud eluasemepoliitika meetmeid.



LUGUDE SARI

Eestimaa kaardid
- OÜ Geomedia juhatuse esimees ja konsultant, regionaalarengu asjatundja
Rivo Noorkõiv näitab kaartide abil, kuhu Eestimaa areng on rahvastiku,
külaelu, hariduse, sissetuleku ja teenuste vallas jõudnud ning pakub lahendusi.