Eestimaa kaardid III: vananev üksikute daamide ühiskond

Rahvastiku vananemine Eestis on madala sündimuse ja eluea pikenemise üks peamisi tulemusi.

2013. aasta algul oli Eestis eakaid, s.t 65aastaseid ja vanemaid, kokku 253 642 (18,7%).

Vanemaealiste osakaal on piirkonniti erinev. Hiiumaal ja Harjumaal on see väiksem, vastavalt 17,1% ja 17,3%. Jõgevamaal ja Valgamaal on eakaid seevastu 21,1%.

Ajavahemikul 2005−2013 kasvas Eestis eakate arv 27 800 võrra ehk 2,2%.

Kõige kiirem kasv oli Jõgeva ja Saare maakondades. Omavalitsusüksuste lõikes oli eakate osakaal kõrgeim Piirissaare (41,4%) ja Tootsi (32,2%), madalaim Rae (9,3%) ja Kiili (9,6%) valdades.

Oodatav eluiga oli 2011. aastal meestel 71,1 ja naistel 81,1 aastat. Võrrelduna 2005. aastaga on meestel lisandunud 3,8 ja naistel 3 aastat.

Euroopa arenenud riikidele jääb Eesti neis näitajates alla. Näiteks Soomes on keskmine eluiga meestel 77,3 ja naistel 83,8.

Eesti meeste märkimisväärselt lühemast elueast tulenevalt on earühmas 65+ naisi ülekaalukalt rohkem, 66%. Seega tuleb iga mehe kohta selles vanusrühmas ligi kaks naist ja paljuräägitud pruudiprobleem pole aktuaalne.

Kohanemine vananeva elanikkonnaga eeldab mõtteviisi muutust. Oluline on käivitada arutelud ja tegevused, et avada vanemaealiste kasutamata võimalusi, seda nii tööturul kui ka teistes valdkondades.