Haridus kõigis kooliastmetes peab olema kohapeal kättesaadav

Vändra Gümnaasiumi hoole­kogu kutsus 10. aprillil Vändra valla ja alevi ning Pärnu maa­valitsuse esindajad hoolekogu laiendatud koosolekule, et saada teavet piirkonna hariduselust.

Hoolekogu esimees Jaanus Ra­hula rääkis avasõnas, et hoolekogu tunneb suurt muret Vändra piirkon­na hariduse jätkusuutlikkuse pärast: ,,Hariduse kättesaadavus kõigis kooliastmetes on kogu piirkonna arengu põhiliseks mootoriks. Lapse­vanemana panevad mind muretse­ma kuuldused maagümnaasiumide sulgemisest ja aina vähenevatest õpilaste arvudest. Tänase koosoleku eesmärgiks on saada maavalitsuse esindajatelt infot riigi haridusrefor­mi kohta ning arutada, mida on teh­tud või kavas teha, et Vändra koolid kestma jääksid."

Maavalitsuse haridus- ja kultuu­ritalituse juhataja Hede Martšen­kov tõdes, et Pärnumaal on pea 5000 last 10 aasta jooksul ,,kooli­võrgust kadunud". ,,Maagümnaa­siumides on praegu 371 õpilast. Kui vaadata sünnistatistikat, siis ,,sünni­kõver" on jätkuvalt languses. Alla 90 õpilasega põhikoolides on enamuses liitklassid ja neis maakonnas kesk­miselt 27% hariduslike erivajadus­tega lapsi. Meil on palju koduõppe lapsi, kellest suurem osa on tõsiste käitumishälvetega." Martšenkov tõ­des, et suuremad muutused kooli­võrgu kavandamisel on gümnaasiu­mide arvu vähendamises.

Pärnumaa arengustrateegiast 2030+ võib välja lugeda, et maa­gümnaasiumidest jäävad alles Ki­lingi-Nõmme ja Vändra Gümnaa­sium. Veel mõned aastad tagasi oli see nimekiri pikem, kuid just vii­mased paar aastat on toonud kaasa õpilaste arvu eriti kiire vähenemise.

Kui aga reformi läbiviimisel lä­heb käiku tõmbekeskuste variant, muutub kõik tunduvalt häguse­maks. Mis imeasi see tõmbekes­kus on, ja millistele kriteerumidele peaks vastama, ei ole keegi veel täpselt määratlenud. Maavalitsus on kaalunud variante, kus maa­konnas on vaid üks konkurentsi­võimeline tõmbekeskus Pärnu või siis lisanduvad siia ka väiksemad keskused Vändra ja Kilingi-Nõm­me. ,,Hariduses konkureerib Pärnu pigem Tallinna ja Tartuga ja sellest tulenevalt Pärnumaal oma pers­pektiivikat tõmbekeskust praegust arengut järgides ei olegi," ütles oma ettekandes Martšenkov ja kinnitas, et riigigümnaasiumiks, kuhu võiks mahtuda õppima kõik Pärnumaa lapsed, on planeeritud Pärnu Koi­dula Kool. Kohalolijate küsimusele, kuidas on lahendatud õpilaskodu probleem, jäi Martšenkov vastuse võlgu, sest praegu lahendust veel ei ole. Sama kehtib ka transpor­diprobleemi kohta, sest praeguse hõreda ühistranspordivõrguga on maakonna eri paigust Pärnus koolis käimine enam kui problemaatiline.

15.12.2011 sõlmisid Vänd­ra alevi- ja vallavolikogu esinda­jad „Ühiste kavatsuste protokolli" Vändra gümnaasiumipiirkonna kohta. Ärakirjad saadeti maavalitsu­sele ja haridusministeeriumile. Priit Enok tutvustas seda dokumenti, mis veenvalt tõestab kohaliku güm­naasiumi jätkusuutlikkust ja vajalik­kust koosolekust osavõtjatele:

,,Me ei saa vaadata haridusvõr­gu poliitikat lahus regionaalpoliiti­kast. Samas, kui vaadata kaarti, siis lapsevanemana ma otsustan võib­olla Türi, Rapla või Viljandi güm­naasiumi kasuks. Miks ma peaksin valima Pärnu? Haridusminister armastab rääkida gümnaasiumisse õppima asumise lävendist. Vändra õpilastele võib linnagümnaasiumi­de puhul olla just transport kõige kõrgemaks lävendiks."

Maavalitsuse haridus- ja sot­siaalosakonna juhataja Epp Kloos­ter väitis, et nii Kilingi-Nõmme kui Vändra gümnaasium jäävad alles. ,,Praegu me veel ei tea, kui palju neid nõudeid, olgu selleks siis güm­naasiumiõpilaste arv või õppekava­de sisu, karmistatakse."

Alevivanem Toomas Sonts tõ­des, et selgusetus on täna kõige ras­kem nii koolipidajale kui lapsevane­male. ,,Lapsevanem ei tea, kas ta pa­neb lapse kohaliku kooli 10. klassi või ei." Riigi poliitika kohta ütles Sonts: ,,Nõuetega me saame hakkama. Kõi­ge rohkem survestatakse meid aga riikliku rahastamisega. Sellest aastast on gümnaasiumiastme õpetajate pal­gafond juba ära piiratud. Mida järg­mised aastad toovad, ei tea."

Juurikaru Põhikooli direktor Eha Kuldkepp tutvustas õppi­misvõimalusi Juurikaru koolis. 87 õpilasega hubases väikeses koolis ei ole ühtegi liitklassi. Direktori sõnul lähima paari aasta jooksul ei ähvar­da ka kriitiline I klassi tulevate õpi­laste arvu vähenemine. Koolis on võimalik õppida lihtsustatud õppe­kava alusel ja pakutakse vajadusel erinevaid tugiteenuseid. ,,Saame aidata kõiki õpilasi, kes seda va­javad," kinnitas Kuldkepp. Lastel on võimalus osa võtta erinevatest huviringidest ja korraldatakse palju ühisei ettevõtmisi.

Pärnjõe Põhikooli direktor Val­dur Ojala kinnitas, et lapsed, kes abi vajavad, seda ka saavad, ja kummu­tas suure statistilise numbri haridus­like erivajaduste õpilaste arvu kohta. Pärnjõe koolis on palju erinevaid huviringe: näite-, muusika- ja spordi­ringid, koorid, ansamblid. Aktiivselt tegutseb piirkonna ainus robootika­ring. Maakonna olümpiaadidest on osa võtnud ja häid tulemusi saavuta­nud nii Juurikaru kui Pärnjõe kooli lapsed. Ühiselt peetakse mälumänge ja käiakse võistlemas ka maakonnas.

Alevivolikogu aseesimees Priit Enok võttis koosoleku lõpus kõik kuuldu kokku tõdemusega, et vaa­tamata selgusetusele hariduspolii­tikas, ei ole koolipidajatel ei vallas ega alevis plaanis ühtegi kooli ega ühtegi kooliastet sulgeda. Hästi toimiva haridusvõrgustiku - alates lasteaedadest ja lõpetades gümnaa­siumiharidusega - olemasolu on piirkonna jätkusuutlikuks arenguks esmatähtis. Alevis ja vallas on see seni kõik olemas ja selle säilimise eest seisavad praegu nii koolipida­jad kui koolid.

Lugupeetud lapsevanemad, kõi­ge suurema panuse saate anda teie, suunates oma lapsed õppima kodu lähedal asuvasse kooli.