Kilingi-Nõmme Muusikakooli õpilased esinesid Euroopa Kultuurikülade projekti raames Prantsusmaal
Kilingi-Nõmmet esindasid Mari-Lii Luik, Anette Elken, Marili Loorents, Karin Rea, Triinu Ots ja Kristel Tallo. Juhendaja õpetaja Külli Kelu.
2012. aasta sügisel küsis Kilingi-Nõmme Muusikakooli direktor Külli Kelu, kas me oleksime nõus sellisest projektist osa võtma. Toimusid läbirääkimised vanematega ning varsti oligi selge, me sõidame kevadel Prantsusmaale! Saime iga nädal ühe korra kokku, et õppida neid laule, mis repertuaari kuulusid. Laulud olid valitud iga kultuuriküla poolt rahvuskeeles. Samuti kuulus esitamisele spetsiaalselt sellele projektile kirjutatud kooriteos „Europea".
20. aprillil alustasime sõitu Prantsusmaale. Kohale jõudes võeti meid sõbralikult vastu. Me tutvusime paigaga ning teiste inimestega, kes olid ka juba saabunud. Järgmisest päevast alates hakkasid toimuma pikad proovid, mis algasid hommikul kell 10.00 ning lõppesid õhtul 18.00. Esimestel päevadel laulsime kohapeal. Järgmistel päevadel juba kohalikus kultuurimajas. Peale laulmise tegime seal liikumisproove. Proovide vahel olid ka väikesed puhkepausid, mille ajal sai minna välja ja nautida kaunist ümbrust.
Kõige viimased proovid olid Kergisti raekoja kontserdisaalis, kus toimus 27. aprilli õhtul lõppkontsert, mida näidati otseülekandena kohalikus televisioonis. Teised huvilised said toimunut internetist jälgida.
Tahame tänada kõiki, kes meid nii moraalselt kui rahaliselt toetasid!
Kristel Tallo
___________________________________________________________
Lauldes külades
27. aprilli õhtul kell 21.30 valmistuti Kilingi-Nõmmes paljudes kodudes veebist Prantsusmaal Kreiz Breizh'i raekojas toimuva kontserdi vaatamiseks. Kes lootis seal näha oma tütart, kes õpilast või lihtsalt sõpra-tuttavat.
Elevus oli suur ja samuti närveeriti, kui kõik arvutis ei sujunud nii hästi kui vaja, et ülekannet näha. Aga lõpuks see algas ja kontsert oli huvitav ning mitmekesine.
Teekond kontserdile algas 20. aprilli varahommikul Kilingi-Nõmmest, kui meie, noored, võtsime suuna Riia lennujaama, et sealt edasi Pariisi lennata. Edasi juba Pariisis bussiga raudteejaama, kus tuli oodata rongi, mis meid edasi sihtkohale lähemale viiks.
Tuli välja, et Marilil oli sünnipäev, ja nii ta saigi meiepoolse õnnitluse sünnipäevalaulu näol Montparnasse'i raudteejaamas. Kuna tüdrukutele pakkus rõõmu see laulmine suures rahvast täis mitmekorruselises ehitises, siis lauludele ei tahtnud enam lõppu tulla!
Üks kreeka neiu leidis meid laulu järgi üles, et meiega teekonnal ühineda. Rongisõit, autosõit ja olimegi sihtpunktis Mellionneci lähedusesoleva s Pleulauff 'i külas olevas Camina laagris, mis oli talve läbi tühjalt seisnud ja meid natukene kopitanud lõhnaga tervitas. Kevad oli Prantsusmaal oma täielikus õitsemises ja lõhnamises. Loodus oli Bretagne'i poolsaarel imeline oma laugjate mägede ja orgudega.
Rahvas saabus ja kõik kohtusid ühisel õhtusöögil. Meid oli sinna kokku tulnud seitsmest erinevast riigist: Prantsusmaalt, Saksamaalt, Kreekast, Tšehhist, Hollandist, Taanist ja Eestist. Meie tüdrukud olid kõige nooremad, kuid sugugi mitte vähem tublid.
Järgnesid päevad, mida täitsid laulu ja liikumise proovid. Vahel oli väsimus juba nii suur, et ei jõudnud enam suurt varvastki liigutada harjutamise lõpuks, aga õhtul jätkus laulmine söögilauas ja mujal ruumides.
Energiat jäi veel ülegi. Toredad mängu- ja tantsuõhtud tõid elevust ja lusti vahelduseks tõsisele tööle. Inimesed nautisid iga õhtuga ikka enam ja enam koosolemist ja -tegemist.
Ja nii jõudiski kätte õhtu, milleks valmistuti nii kodus omaette proove tehes kui ka ühiselt nädal aega koos lauldes. Igal rahvusel oli omanäoline aksessuaar esinemisriietusel, mis meid eristas teistest. Meil oli Karini ja tema ema tehtud sini-must-valge lilleke pluusi küljes, mida me hiljem ka sõpradele mälestuseks jagasime.
Laval olijad palju saali ei näinudki, sest prožektorite valgus pimestas ja saal oli pime.
Publiku sooja ja vaimustunud aplausi järgi saime teada, et meie tehtu neile meeldis ja isegi väga. Esimeses osas laulsime erinevate rahvuste laule koos. Eesti lauludest lauldi ühiselt Toomas Volli „Kodu". Laulude eel olid laulu sisu iseloomustavad pildid seinal ja hääled, mis lõid vastava atmosfääri ja meeleolu. Kõik pidid teadma oma kohta ja tegevust laval, selleks olidki eelnevad pikad lavaliikumise proovid ju läbi tehtud.
Teises pooles laulis iga riigi ansambel omal valikul teise maa poolt toodud laulu, millele anti uus „kuub ja kübar", see tähendab, et laul tuli endal muuta ümber nii, nagu sooviti ja taheti. Meie tegime sakslaste laulukesest kolmehäälse seade ja Kristel Tallo kirjutas sõnad eesti keeles.
Kolmas osa oli kantaat „Euroopa", mis just selle sündmuse jaoks tellitud ja kirjutatud. Helilooja ise saatis meid klaveril. Kantaat oli huvitav, kaasaegne ja põnev. Lõpuks laulsid koos kõik rahvused omas keeles oma viisijupikest ning kuulajatele kõlas see kokku nagu tõeline kakofoonia, ainult suur sumin jõudis saali. Aga laulu lõpuks ei tahtnud aplaus vaikida ja üksteise järel hakkasid kõlama lisalaulud. Õhtu oli ülendav, tänusõnad kuulajatelt soojendasid kõikide südameid. Kõik olid saanud suure elamuse osaliseks, nii kuulajad kui laval olijad. See oli kõigi jaoks sündmus!
Tüdrukud räägivad oma kogemusest nii.
Mari-Lii Luik: „Lauluproovid olid pikad, aga seltskond oli tore!"
Karin Rea: „Väga vägev üritus, üks parimatest esinemise kogemustest ja tahaks sinna väga tagasi! Ja korduskontserdi võiks korraldada."
Kristel Tallo: „Prantsusmaast jäid meelde rõõmsad ja positiivsed inimesed, kellega tahaks millalgi uuesti kohtuda."
Marili Loorents: „Väga vägev kogemus oli, sain käia välismaal, laulda laule erinevates keeltes ja suhelda erinevate inimestega."
Anette Elken: „Seal oli väga mõnus seltskond, minu arvates olid inimesed lahkemad kui Eestis."
Triinu Ots: „Prantsusmaa projekt „Singing in the Villages" oli üks parimaid kogemusi minu elus. Õppisin tundma teise riigi kultuuri ja keelt ning omandasin palju uut ja huvitavat ka teiste Euroopa riikide kohta. Lisaks sellele muidugi uued tutvused ja rohkesti positiivseid emotsioone. Loodan väga, et kunagi tulevikus see projekt kordub.
Külli Kelu