Vaidlus Natura hüvitisraha üle jätkub
Põllumehed arvavad, et Natura 2000 erametsamaa toetusest rohkem kaitseks keskkonda maaelu arengukava põllumajanduslikud investeeringutoetused.
Vaidlus maaelu arengukava alusel ELi fondidest eraldatava hüvitise üle, mida praegu maaomanikele makstakse Natura 2000 kaitsealadel majandustegevuse piirangute korvamiseks, algas juba mullu.
Uut, aastateks 2014–2020 mõeldud maaelu arengukava ette valmistavas juhtkomisjonis, mis tegutseb põllumajandusministeeriumi juures, tekkis mõte Natura 2000 toetused kavast välja jätta ning teha ettepanek leida Natura hüvitisteks raha hoopis näiteks Eesti riigi eelarvest.
Põhjenduseks oli, et maaelu arengukava summasid tuleks kasutada hoopis aktiivseteks meetmeteks ja pigem toidutootmise edendamiseks. Arengukava rahastamiskava esialgsest variandist, mis nüüd aprillis valitsusele esitati, oligi Natura toetus välja jäetud.
Looduskaitset rahastagu Eesti maksumaksja?
Eestimaa Looduse Fond ja Eesti Erametsaliit (samuti Eesti Keskkonnaühenduste Koda) on kogu aeg olnud Natura maaelu arengukavast välja jätmise vastu. Seda enam et arengukava juhtkomisjon pole jutuks võtnud ka võimalust kasutada metsakeskkonna toetust – nii jääb metsade elurikkuse kaitse täiesti tagaplaanile.
“Kuna Natura 2000 võrgustik on kogu Euroopa ühine rikkus, näeb ELi loodusdirektiiv ette ka ELi kaasrahastamise Natura 2000 võrgustiku toimimiseks,” imestavad organisatsioonide esindajad põllumajandusministeeriumi soovi üle eirata üldisemat tausta. “Juba 2004. aastal otsustati Natura 2000 võrgustiku rahastamine integreerida olemasolevatesse ELi fondidesse, sealhulgas maaelu arengu fondi. Lisaks on 2011. aasta lõpus Euroopa Komisjon rõhutanud, et Natura 2000 võrgustiku rahastamiseks tuleb kasutada senisest veelgi tõhusamalt integreeritud lähenemist.”
Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Priit Põllumäe nendib, et küsimus on tegelikult üldisem, põhimõtteline – Euroopa rahvas peab tähtsaks teatud elupaigatüüpide ja liikide säilimist ning on valmis sellesse maaelu arengu poliitika kaudu panustama, kuid meie põllumehed arvavad, et selle eest maksku hoopis Eesti maksumaksjad.
Valitsus otsustas Natura hüvitise (nii metsa- kui põllumaadele) uue arengukava esialgsesse rahastamisvarianti jätta.
See tekitas protesti põllumeeste seas.
Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda andsid välja ühise pressiteate, millega teatasid, et uus maaelu arengukava peaks panustama eelkõige Eesti toidutootmise jätkusuutlikkusse. Selleks on lähiaastatel vaja suuri investeeringuid põllumajandus- ja toidutootmise moderniseerimiseks, sh keskkonnanõuetega vastavusse viimiseks.
Just amortiseerunud laudad on keskkonnale suurimaks ohuks ja vajavad hädasti sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid.
Põllumehed leiavad, et Natura põllumaa rahastamine maa-elu arengukavast on veel kuidagi arusaadav, kuid metsamaa rahastamine käigu keskkonnaministeeriumi eelarve kaudu.
Summad ei ole tegelikult võrreldavad
Maaelu arengukava 2014–2020 kogumahuks on kavandatud 936 miljonit eurot. ELi fondidest tuleks 721 miljonit eurot.
Eesti Erametsaliit on võrdluseks välja toonud, et valitsusele esitatud esialgses rahastamiskavas jaotusid summad näiteks nii: 6,5 miljonit eurot metsandussaaduste töötlemise ja turustamise investeeringutoetusteks, 10 miljonit eurot metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamiseks, 150 miljonit investeeringuteks põllumajanduslike majapidamiste tulemuslikkusesse, 207 miljonit põllumajanduslikuks keskkonnatoetuseks.
Rahastamiskava on esialgne. See suunatakse nüüd ministeeriumide kooskõlastusringile, pärast ettepanekute-täienduste ülevaatamist taas valitsusse ja lõpuks Euroopa Komisjonile kinnitamiseks.
Keit Pentus-Rosimannus
keskkonnaminister
Pean valitsuse otsust heaks ja mõistlikuks. Ei arva, et seda põhimõttelist otsust peaks uuesti arutama hakkama.
Kui meil on seitsmeks aastaks võimalus kasutada maaelu arengukava raha, siis miks peaksime ühe tähtsa toetuseliigi sealt äkki välja tõstma?
Põllumehed on pöördunud ka minu poole ja ma olen kutsunud nad juuni keskel kohtumisele, kus kavatsen ka neile selgitada, et ei vaadataks ainult majanduslikku kasu.
