Lendavatele ketastele avatakse park
Nagu spordiala nimigi viitab, on discgolf küll golf, aga traditsioonilisest golfist täiesti erinev. Mängus ei ole palle, keppe, auke ega enamasti ka abilisi, kes varustust tassiks. Selle asemel on lendavad taldrikud ja suured metallkorvid ning oma varustust kannab mängija ise. Siiski on sellel 40 aastat tagasi Ameerikas leiutatud mängul golfiga sarnased reeglid.
Pargis on 18 rada, mis algavad stardikohtadest ehk tiialadelt ning lõppevad spetsiaalsete korvidega. Olenevalt raja raskusastmest võib selle pikkus varieeruda 30 meetrist paarisaja meetrini. Mäng seisnebki ketta lennutamises korvi võimalikult väheste visetega. Igale korvile visatakse esimene vise tiialalt ning järgnevad visked sooritatakse paigast, kuhu ketas maandus, liikudes nii korvile üha lähemale. Punktiarvestuseks loetakse kokku visete summa kõikide radade peale. Võidab mängija, kes on sooritanud kõige vähem viskeid.
Iseenesest tundub kõik lihtne, kuid ootamatu tuuleiil või korvi ette jäänud puuoks võivad viia lendava ketta plaanitust hoopis teises suunas. Et mängu huvitavamaks muuta on taldrikugolfi korvid enamasti paigutatud kavalatesse kohtadesse. Korvid võivad asuda orgudes, küngastel, metsatuka taga - see teeb viske arvestamise keeruliseks.
Võrreldes tavalise golfiga ei nõua kettagolf suuri investeeringuid. Mängimiseks on kolme liiki kettaid: lühimaa ketas ehk putter, keskmaa ketas ehk midrange ja kaugmaa ketas ehk driver. Kõik kettad on eri lennuomadustega. Ühe plastikust ketta hinnaks on 10-15 eurot ning profimängija kettad ei erine harrastaja omadest, seega ei pea oskuste kasvades oma varustust välja vahetama.
Praegu on Viljandile kõige lähemal asuv discgolfi park Suure- Jaani järve kaldal, aga seal on ainult viis rada ning järv on neelanud juba peaaegu 1000 euro väärtuses kettaid. Lähimad kohad, kuhu viljandlane korraliku treeningu või võistluse pidamiseks saab sõita, on Annikoru, Otepää, Elva või Pärnu. See nõuab täiendavaid sõidukulusid ja röövib harrastajailt väärtuslikku valget aega. Kokku on üle Eesti praegu 18 parki, kus korraldatakse ka võistlusi.
Viljandi pargi rajamiseks liitsid jõud discgolfi harrastajaid ühendav mittetulundusühing Viljandi Ketas, Viljandi Rotary klubi ja Viljandi linnavalitsus. Rahalist tuge saadi kohaliku omaalgatuse programmist ja Viljandi noorte volikogult.
Vähe on huvitegevusi, mis pakuvad suurt kasu ja seda väikeste kuludega. Discgolf sobib eri vanuse, sportliku vormi ja taustaga inimestele. See loob võimaluse ühendada mõttetöö aktiivse jalutuskäiguga. Discgolfi saab mängida aasta ringi, üksinda või seltskonnaga ning sõltuvust tekitava loomu tõttu võidab see mängijate südamed kohe ja jäägitult.
