Lipstu nõmm pole suur maa-ala. Kilomeeter-poolteist ühte ja kilomeeter teistpidi. On loometsa, kadakavälusid, lagedamat ala. Nõmmel asub Lehmlõuke pank - koht, kus pank läheb otse rabaks üle. Teist sellist kohta fotograafi sõnul Eestis olla ei tohiks.

 „Me ei tea, miks mõni koht meile südame külge jääb. See lihtsalt juhtub," jätkab Kiin, kes muuhulgas soovijaid ka väikeste ekskursioonirühmadena nõmmele on viinud. Peamiselt käpalisi ehk Eesti orhideelisi imetlema. „Kuna seal on aluseline pinnas, on orhideeliste kasvuks tingimused väga head. Aga inimesed tahavad üldse looduses olla ja see on suht kõrvaline koht, kuhu võõras niisama lihtsalt minna ei oska," tähendab ta.

Käpalised pole Lipstu nõmme ainus väärtus. Lisaks neile kasvab seal Raplamaa sümboltaim, Sile tondipea. Seda taime kasvab Eestis üldse vaid üksikutes kohtades. Arne Kiin tundub olevat loodusfotograafina hea karmaga mees, sest Lipstu nõmmele viis teda esimest korda legendaarne botaanik Heinrich Aasamaa (1909-2008), tänu kellele see paik 1937. aastal kaitse alla võeti.

See juhtus 1990ndate alguses. Pärast seda tuli Kiinil Sõbessoo- Lipstu kandis käimisse sisse pikem paus ja uuesti sattus ta sinnakanti alles 2010. aasta kevadel. „Sellest jäingi sinna käima ja 2010 oli see mul kuni lume tulekuni põhiline pildistamise objekt. Mul oli seal ka telk üleval, et ööpilte teha." 

Õitsev jumalakäpp
Arne Kiin ütleb, et Sise-Eestist rääkides on Lipstu nõmme näol tegu üliharuldase paigaga. „Ega teda asjata nii ammu kaitse all võetud. Kes on saarte pealt pärit, nagu mina Hiiumaalt, selle jaoks ta esmapilgul nii haruldane ei paistagi.

Mulda pole, pinnas on vaene, kadakad kasvavad. Aga et see koht asub keset Eesti mandriala, mitte saartel, see on haruldane!" Fotograafi ei paelu üksnes faktiteave, vaid ka looduses käimise emotsionaalne pool. „Kuigi jaa, eelmisel aastal ma leidsin sealt huvitava orhideehübriidi, mille kohta Olev Abner Tallinna Botaanikaaiast ütles, et tema oli varem ainult üks kord elus sellist kohanud. Minu leitu oli teine."

Nõmmel liigub ka erilisi loomi ja linde. Arne Kiinil on telk olnud nõmmelõokese pesa lähedal. Samuti on ta väga lähedalt jälginud metskiuru tegemisi.

Miks tasub käia ühes paigas looduses palju kordi ja erinevatel aastaaegadel?

Kiin tsiteerib Fred Jüssit, kes on öelnud, et kui tahad looduses midagi uut näha, mine sinna, kus palju käinud oled. „Tänapäeva kultuur ja ellusuhtumine on läinud selle peale rohkem, et tormatakse kohtadest läbi.

Kolm tundi ekskursioonil Louvre´is ja kõik. Kuid Cézanne käis elu lõpuni iga päev Louvre´is koopiaid joonistamas. Ka siis, kui ta ise maailmakuulus kunstnik oli. Ka vana mehe, 70aastasena."

Kiin soovitab looduses käies järgida oma sisetunnet. „Kui kuhugi vastupandamatult tõmbab, ju see paik teie jaoks ka see õige on. Mis fotograafiasse puutub, siis loomulikult - mõni paik on fotogeenilisem kui teine. Lipstu nõmm on üks selline kaunis fotogeeniline koht."
Lipstu Nõmm. Fotod: Arne Kiin