* * *

Jüri Aarma, mis sind selle saate puhul kõige enam köidab?

See, et avastada on väikeses Eestis kogu aeg midagi, ole ainult mees ja saa hakkama. Peaasi, ära jää üksnes ametnikega vestlema, vaata ikka poe taha ka.Pood on mõnes mõttes küla elujõu näitaja. Ma ei pea silmas kaupa, mida seal pakutakse. Ka jutud, mis poe juures aetakse, ei ole ajaga eriti muutunud. Poe taha jääb kange õllega pidama enamasti inimene, kelle elu pole just kõige paremini sujunud. Tema jutud on ühelaadsed.

Kuigi oleme üles võtnud ka poe taga pilli mängivaid mehi, oleme ise tänavakerjust mänginud... Sellised saatelõigud on muidugi teretulnud, kuid meie eesmärk on olla maal, see tähendab aga eelkõige looduses käimist, peamiselt kohtades, kuhu iga kord autoga ligi ei pääse ning kuhu me võib-olla ei teagi minna või ei taha minna. Selles mõttes on seda saadet põnev teha.

Pean tunnistama, et saate tegemine ei ole päris nii ilus, kui see lõpuks ekraanil välja näeb. Üks võttepäev tähendab reeglina mitmeid duubleid, inimeste kannatuse proovilepanemist, mõnikord väga pikalt õige rakursi otsimist, ilmaga arvestamist.

Saatejuht peab aga kogu aeg heas tujus ja reibas olema. Pole midagi igavamat ekraanilt vaadata, kui et saatejuht ajab suust välja mingeid kätteõpitud lauseid või ei varjagi, kui tüdinenud ta on.

Mis puutub kaasalaulmisse, siis ega polegi nii väga lihtne panna rahvas koos noorte artistidega poplaule laulma.

Selles mõttes kamandab Reet Linna vägesid väga kindlakäeliselt.

Oled palju ilmas ringi rännanud. Kuidas tundub, kas mujal võiks ka selliseid saateid teha?

Arvan, et näiteks Lätis võiks vabalt sarnane telesaade olla. Lätlased ütlevad enda kohta, et see on maa, mis laulab – see on nende deviis. Leedus, ka Poolas kannaks selline formaat välja. Venemaal oleks mu meelest selliseid külakokkutulekuid teha juba raskem.

Meiesugusele väikeriigile sobib niisugune saade väga hästi. Laulab ikka maarahvas, just sellepärast peabki minema lauluga maale, mitte linna. Linn on igasugust muud laulu täis.

Ega asjata öelda, et laul teeb rinna rõõmsaks.



KOMMENTAAR

PIRET JÜRMAN

saate toimetaja

Kui on selge, kuhu laulma läheme, hakkan otsima selle valla või maakonna huvitavaid kohti ja tegemisi. Paljud valikud sõltuvad sellest, kas eelmistel aastatel oleme juba neid teemasid puudutanud või mitte. Proovin leida neid, mida me veel kajastanud ei ole. Koos saatejuhi ja meeskonnaga teeme lõplikud valikud.

Esimestel aastatel tundus, et enda mittekordamine on päris raske, kuid tegelikult on avastada meeletult palju. Sel aastal leidsime näiteks Kesk-Eestist hülgepoisi, kuigi esmapilgul tundub, et teda võiks pigem Eesti saartel kohata.

Vahel tekitab mõni leid endaski lapseliku elevuse ja loomulikult tahan seda ka vaatajatele näidata. Näiteks sipelgakuningriik koos fantastilise giidiga oli üks selline koht eelmisel aastal. Tihti hämmastavad ka inimesed oma suure töö ja tahtega midagi teha ning siis tuleb kaameratega nende juures kindlasti ära käia. Elu Eestis on tegelikult väga rikas ja tegusaid inimesi palju.

Tänavu erineb saade eelmistest selle võrra, et keskendume igas saates kindlale teemale. Maakonna piire me enam piiriks ei sea. Nii otsime esimeses saates paiku, mille vaataja võiks ka endale suviseks reisisihiks seada. Teised teemad sel aastal on Eesti toit, Eesti mets, meri, sõdurielu jne.

Kui kohad leitud, küsin inimestelt luba neid filmida, teen kokkulepped. Pärast filmimist ongi minu ülesandeks valida materjalist paremad palad ja püüan neist ühelt poolt toredad, teisalt ka infot jagavad lood teha. Ja ei teagi, kas asi on Eestimaa suves, nendes toredates inimestes, keda kohtame või meie meeskonnas – arvatavasti kõigis neis, kuid lugusid kokku pannes tahaks tõesti, et vaatajad saaksid sellest sama palju sooja emotsiooni, mida meie seda saadet tehes kogeme.

Kuna loodan, et saame veel palju aastaid koos vaatajatega Eestit avastada, siis ma väga ei muretsegi, et mõni koht jääb praegu vahele. Usun, et jõuame varem või hiljem ka sinna, kuhu praegu veel jõudnud ei ole.

Kohtade otsingule seab päris ranged piirid aeg, sest käime kõik paigad läbi ühe päeva jooksul ja ajagraafik on tihe ning sõitmist palju. Esimene võttepäev sel aastal venis näiteks 15tunniseks. Peame arvestama sõitmisega, kohapeal kuluva ajaga ja päeva jooksul jõudma veel ka lauluplatsilt läbi lipata. Eesti kaarti vaadates tundub see vahel väga kerge, kuid kui päriselt sõitma hakata, kulub aeg kiirelt.

Selle aasta graafik sõltus suuresti Gerli Padarist. Kuna tema on väga tihedalt kogu oma elu ära planeerinud, siis otsisime koos vabu aegu, mis kõigile sobiksid.



LAULUGA MAALE

Salvestus- ja eetriajad

- 29. juunil kell 19.30 on eetris hooaja esimene “Lauluga maale” Lääne-Virumaal Väike-Maarja pargis. Rahvaga koos laulab Grete Paia.

- 29. juunil kell 17 algab Elva kultuurikeskuse pargis uue saate salvestus, kus rahvaga laulab Uku Suviste. See saade on eetris 6. juulil.

- 30. juunil kell 18 algab salvestus Vanamõisa vabaõhukeskuses Harjumaal Saue vallas. Laulu võtab üles Anne Veski. Eetris on see saade 13. juulil.

- Laupäeval, 13. juulil kell 17 ollakse Paide vallimäel paepäevadel koos Maarja-Liis Ilusaga. Saade jõuab eetrisse 20. juulil.

- Pühapäeval, 14. juulil kell 16 algab salvestus Narva-Jõesuu linnakail, kus tähistatakse kalurite päeva. Rahvaga koos laulab Getter Jaani. Eetris 3. augustil.

- 27. juulil kell 17 algab salvestus Vormsil Ott Leplandiga. Eetris 10. augustil.

- Selle hooaja viimane salvestus toimub pühapäeval, 4. augustil kell 16 Võrumaal Kuperjanovi jalaväepataljonis (sissepääs isikut tõendava dokumendi alusel).
Laulmas on Karl-Erik Taukar. Saade jõuab eetrisse 17. augustil.