Lisaks Eestile osalesid veel Prantsusmaa, Hollandi, Saksamaa, Rootsi, Soome, Portugali, Itaalia ja Taani üldharidus- ja kutsekoolid. Kuigi oleme pärit Euroopa eri piirkondadest, on meid ühendavaks lüliks vesi. Nimelt asuvad kõikide riikide koolid veekogu läheduses ja sellest seosest kasvas välja ka meie kaheaastase projekti teema - „Elu veekogu läheduses".

Koostööprojekt on saanud toetust SA Archimedes elukestva õppe programmist eesmärgiga uurida, mis meid riigiti seob ja eristab, ning arendada võõrkeeleoskust. Loomulikult on see ka õpetajatele suurepärane võimalus vahetada õpetajatöö kogemusi.

Meie reis sai alguse 12. mai varahommikul. Tee Lappeenranta linna, mis asub Helsingist 225 kilomeetrit eemal, tundus ääretult pikk.

Esmaspäeva hommikul alustasime oma koolipäeva Lauritsala koolis ning meid tervitasid kooli direktor ning õppealajuhataja. Pärast seda läksime eesti keele tundi. Õpetaja oli väga lahke ja tundus tore inimene. Õpilased küsisid meie käest küsimusi Soome kohta ning meie omakorda Eesti kohta.

Lõunasöögi järel tutvusime Lappeenranta linnaga ja proovisime nn kirikupaadil aerutamist. Vanasti kasutati sellist transpordivahendit Saimaa järve ühest otsast teise saamiseks, et jumalateenistusele minna. See oli väga lõbus tegevus. Tähtis oli, et kõik 14 aerutajat ühe rütmi leiaksid, ja mis peamine, see treenis kõiki lihaseid.

Teisipäev tõotas tulla närvekõditav, sest kõigi riikide esindajad pidid esitlema immigratsiooniteemalisi ettekandeid. Meie jaoks oli see uus kogemus teha ettekanne nii suure rahvusvahelise seltskonna ees (50 õpilast ja õpetajat), kuid saime väga hästi hakkama. Kui teiste maade esindajad rääkisid oma probleemidest immigrantidega, siis meie keskendusime hoopis emigratsiooni teemale, sest väga paljud eestlased on oma töö- ja elukohaks valinud just Soome.

Õhtupoolikul külastasime Lappeenranta tehnoloogia ülikooli, mis tundus juba väljast kaunis ning hiigelsuur, kuid oli seestpoolt veel imelisem. Saime hiljem vestelda vahetusõpilastega ning uurida, kuidas neile meeldib seal õppida, miks nad selle ülikooli valisid ja palju muud. Peaaegu kõigil oli selline tunne, et isegi võiks Lappeenranta õppima minna. Järgmisel päeval külastasime Savonlinna, mis on kuulus oma ooperipäevade poolest, ning uudistasime Kerimäki kirikut, mis on maailma suurim puust kirik, kuhu mahub umbes 5000 inimest korraga istuma. Ekskursioonipäeva lõpetasime Lusto metsamuuseumis, kus meile tutvustati soome kultuuri.

Kõige meeldejäävam oli The Room of Silence ehk eesti keeles vaikuse tuba, mis andis virtuaalse ülevaate kaunist Soome loodusest.

Metsa ja puidu teemal jätkasime ka järgmisel päeval, kui külastasime UPMKaukase paberivabrikut.

Tehas töötab 365 päeva aastas ja toodab ühes minutis umbes 1500 meetrit paberit.

Iga päev sõidab väravast sisse 270 palgikoormat. Tehase külastus tekitas palju küsimusi, kuid jätkasime oma päeva immigratsiooni teemal ja saime küsitleda Lappeenrantasse sisse rännanud inimesi. Kaks nendest olid eestlased, üks naine Tallinnast ja teine Otepäält.

Neljapäevase tiheda koolipäeva lõpetasime ühe Soome võõrustaja Martti juures, kus vaatasime hokit ja grillisime. Reede hommik algas teiste päevadega võrreldes huvitavamalt. Nimelt saime proovida Soome pesapalli.

Tuleb tunnistada, et see variant pesapallist, mida meie koolis mängitakse, on kergem. Siiski õnnestus meil vähemalt korra kurikaga pallile pihta saada ja platsil kindaga ka palli püüda. Lõunaajal esitlesime nädala kokkuvõtteid ja suundusime siis Asinsaarile, kus toimus projektinädala lõpetamine.

Asinsaaril oli kõigil võimalus käia saunas, süüa maitsvat saiakest, mida sai ise tokiga tule kohal grillida. Sealt lahkumine oli juba kurb. Kõik kallistasid ja nutsid, said tehtud veel viimased pildid. Lubasime ühendust hoida ning isegi kokku saada.

Laupäeva hommikul alustasime tagasiteed läbi varahommikuse Soome. Hommikupäike ja udu üheskoos saatjaks. Veel pikka aega oli pisar silmas. Meenutasime möödunud nädalat ning vaatasime pilte. Piltide vaatamine muutis pisarad jälle naeruks.

Artikli kirjutasid õpilased
Maarika Eit (10.c),
Loviisa Lill (10.a),
Mariliis Mehik (10.b) ja
õpetaja Ruth Talmet