Eelmisel nädalal tõusis mesilaste hukkumise teema taas esile tänu
Martna mesinikule Avo Kirsile, kelle paljud mesilased kolme päeva
jooksul surid. Kirs arvab, et tõenäoliselt kaotab ta kaks kolmandikku
meesaagist. Ajalehes Lääne Elu oletab Kirs, et mesilaste surma põhjustas
hiilamardika tõrje põldudel, mida tehti läinud nädalal.
Samas on ka põllumehed hakanud mesinike muredesse tõsisemalt suhtuma ning üritavad lahendusi leida.
"Põllumehed
on tegelikult huvitatud taimi tolmeldavatest putukatest ega taha neid
tappa," ütleb Tartumaal mitmesajal hektaril põldu hariv Pilsu talu
peremees Madis Ajaots. Tema põldude läheduses tegutseb kaheksa
mesinikku, keda ta enne pritsiga põllule minekut teavitab.
Mesilate lähedusse tatar
"Probleeme
on olnud, aga enamasti oleme neist suhtlemise käigus üle saanud,"
tunnistab põllumees. Probleemide vältimiseks on tal aga lahendus, mida
tänavu katsetatakse koos ühe mesinikuga.
"Külvan tarude lähedale
keerispead ja tatart, mis on head meetaimed," selgitab Ajaots. "Püüan
teha põllu nii, et mesi oleks mummudel nii-öelda kodu juures ja siis ei
ole mesilastel vaja eemal asuvatele rapsipõldudele lennata." Kuna need
kultuurid ei nõua nii palju taimekaitset kui raps, on nad mesilaste
jaoks ohutud.
Taevasiniste õitega keerispeapõld näeb kaunis
välja, lisaks on see Eestis küllaltki tavatu vaatepilt. Madis Ajaotsa
sõnul on tegu ära unustatud vanaga, kuna juba 1940. aastal avaldatud
põllukultuuride raamatus on seda taime mainitud.
Probleemiks, mis
vajaks uuringuid, on keerispea ja tatra külviaeg - vaja oleks nende
õitsemine ajastada rapsiga samale ajale, et mesilinnud valiksid siis
rapsi asemel teised meetaimed.