Kahjurid on tänavu väga aktiivsed
Sellist kapsakoide (Plutella xylostella) rünnet nagu tänavu ei mäleta isegi väga pika staažiga agronoomid.
Seda, et kapsakoi kahjustab lillkapsast või teisi ristõielisi köögiviljakultuure, teavad paljud, aga suvirapsis pole selliseid kahjustusi enne nähtud.
Kapsakoi rändab meile sisse soojade õhuvooludega. Meie tingimustes talvitub vaid väike osa, kuna külmad talved hävitavad neid. Erakordselt soe ja päikseline kevad soodustas nende arvukuse tõusu ja sisserännet.
Sõltuvalt ilmastikust võivad emased kapsakoid muneda kuni 200, mõnikord isegi 300 muna. Taimedele tekitavad kahju vastsed. Kuigi nad on väga väikesed, võib neid olla ühel taimel arvukalt. Tulemuseks on lehtede muutumine pitsiliseks ning suure kahjustuse korral võivad järele jääda vaid leherootsud.
Röövikud tungivad ka taime südamikku, kahjustades õisikut, mille tulemusena võivad viimased täielikult hävida. Samuti kahjustavad röövikud talirapsi noori kõtru ja seemneid, seega võivad nad oma kahjustusega märkimisväärselt saaki alandada.
Eestis annab kapsakoi kaks põlvkonda aastas, mõnel aastal on täheldatud ka kolmanda põlvkonna liblikate lendlust. Nad eelistavad õhema vahakihiga taimi.
Talirapsil ja -rüpsil on tänavu eriti teravalt silma hakanud ka kõdrasääse (Dasineura brassicae) suur arvukus. Kõdrasääsk saab muneda vaid eelnevalt kahjustatud kõtra, seega on soodustanud selle putuka munemist nii kapsakoi kahjustused kui ka kõdra-peitkärsaka (Ceuthorrynchus assimilis) munemine.
Kõdra peitkäraskas liigub põllule, kui raps hakkab õitsema. Algul toituvad mardikad õietolmust, hiljem kahjustavad kõdraalgmeid, tehes augukesi, mille kaudu emasmardikas muneb 2-4sentimeetristesse kõtradesse, paar muna igasse kõtra.
Kõdrasääse kahjustuse tõttu on kõdrad muundunud kujuga, paisunud, kollakad ja avanevad enneaegselt, sääsevastsed kukuvad aga maapinnale, kuhu nad lähevad umbes
5 cm sügavusele nukkuma.
Osa vastseid läbib moonde mõne nädalaga ja kahjustab uuesti rapsi, teine osa aga jääb puhkeseisundisse ja ilmub välja kas järgmisel kevadel või isegi kuni 5 aastat hiljem. Kõdra peitkärsakal on üks põlvkond aastas ja kahjustab eelkõige talirapsi.
Kapsakoide puhul on suur probleem nende resistentsus eriti püretroididele. Vältimaks resistentsust, tuleb tõrjevahendeid kasutada kombineeritult. Lisaks tuleb tõrjuda ristõielisi umbrohtusid põldudel ja selle lähiümbruses. Vältida tuleb suvi- ja talirapsi kasvatamist lähestikku, kuna see loob kahjurile head toitumistingimused ja migratsioonivõimalused.
