Venemaa korvpallurite paradiis
Spordikompleks on siin tõesti esinduslik. Ekskursiooni ajal ei olnud seal hingelistki, kuid Riho Seppeti sõnul on see suur erand, reeglina on siin igal sammul näha sportlasi. „Siin käivad meelsasti näiteks Peterburi korvpallurid, kes mängivad kõige kõrgemal tasemel. Nende sõnul on siinsed tingimused võrreldavad vaid Šveitsiga, ülejäänud Euroopast oleme ees," ütles Seppet uhkusega. Siinne korvpallipõrand pidavat olema eriti heal tasemel. Spordikompleksist üle tee asub külalistemaja, kus sportlased unerahu nautida saavad.
Viimane on samuti Kuremaa üks väga oluline pluss: „Siin ei ole baare ja ööklubisid, mis oleks poole ööni lahti, seega puuduvad sportlastel erinevad ahvatlused. Nad saavad keskenduda rahulikult ainult spordi tegemisele," ütles Riho Seppet. Sporikeskuses on lisaks ka saunad, puhkeruumid ning jõusaal.
Kui Venemaa külalistele ükskord öeldi, et nad võiks Kuremaad koduriigis hea sõnaga meeles pidada ja teistele tutvustada, siis seda väga teha ei soovitud. „Nad ütlesid, et sel juhul hakkaksid kõik siin käima ning nemad enam ei saakski. Lisaks pelgasid nad ka hinnatõusu," ütles Seppet.
Sportimisvõimalused kogu vallale
Moodne ujula, mis asub spordihoonega samas majas, on kogunud populaarsust terves maakonnas, käiakse kaugemaltki. Seppeti sõnul on siinne basseinivesi väga puhta veega ning kloori ei kasutada nii palju kui mujal. Kohalikke tuuakse iga päev tasuta Kuremaale sportima ning viiakse siis taas tagasi. Kord kuus on tasuta ka ujula kasutamine.
Lisaks on spordihoone taga võrkpalliplats, jalgpalliväljak ning rannajalgpalliplats, nende kasutamine on Kuremaa inimestele tasuta: „Meie inimesed suhtuvad rajatistesse väga heaperemehelikult ja ei ole veel ette tulnud, et peaks võrkpalli- või jalgpallivõrgu õhtuks kokku keerama ja siseruumidesse viima," kiitis Seppet. Tõepoolest, väljakud nägid välja nagu nad oleks alles täna kasutusele võetud.
Lihvimata teemant - Kuremaa loss
Nüüd aga tagasi lossi juurde, mis ei ole midagi muud kui Kuremaa mõisa peahoone. Klassitsistlikus stiilis loss ehitati 1837-1843 aastatel ning selle ees asub lossipark, mis viib järveni. 1986. aastal toimunud tulekahjus sai hoone tugevasti kannatada, seetõttu oldi sunnitud puitkonstruktsoonid lammutama. Ehitis taastati 1987. aastal.
1921. aastal asutati seal Kuremaa Karjakasvatuse Kool ning edaspidi kuni 2005. aastani tegutsesid seal erineva nimetusega põllumajandusharidust andvad õppeasutused. Seejärel läks see Jõgeva valla omandusse.
Tänapäeval toimuvad siin seminarid, kontserdid, olulised vastuvõtud ning kooli aktused. Lisaks tegutsevad siin tantsuringid. Uhketes saalides on loomulikult peetud ka pulmapidusid. Kuremaal saab pruutpaar kogu paketi peosaalidest kuni toitlustamise ja majutuseni. Korda teha on selles suures lossis aga palju ning see on üks põhjustest, miks Kuremaale otsitakse praegu arendusjuhti. Tema nägemus on see, mis mõjutab oluliselt ka lossi saatust. Teine korrus on näiteks veel täielikult renoveerimata, alumisel korruselgi oleks üht-teist teha.
„Järgmine suurem ettevõtmine on akende vahetamine. Siin peab järgima muinsuskaitse nõudeid. Ega see odav lõbu ei ole. Just äsja õnnestus saada tingimustele vastav hinnapakkumine," ütles Riho Seppet. Püsikulud on lossis muidugi suured, seega kaalutakse maaküttele ülemineku võimalust.
„Kuremaad peab vaatama kui tervikut ning uue arendusjuhi ülesanne ongi see tervik ühise hingamisega tööle panna. Aga mine tea, võib-olla on tal hoopis teised ideed," ütles Riho Seppet.
Tegevusi suveks ja talveks
Kuremaa järvelegi pööratakse siin suurt tähelepanu. Uuendamisel on rannahoone ning just äsja sai valmis ujuvkai. Järve ääres on puhke- ja telkimisala, loomulikult ka liivarand.
Ega Kuremaa talvelgi maga, siinsetel terviseradadel lükatakse talvel lahti tipptasemel suusarajad. „Siia tasub talvel tulla, siis on suusarajad triiki spordihuvilisi täis," ütles Seppet.
Kõike eelmainitud objektid on teineteisele väga lähedal, mis on selle paiga suureks plussiks. Kuremaa reklaamib end sõnapaariga „Vooremaa pärl". Kahtlemata on see üks pisike särav koht Eestimaal.
