Toomas Paul: Tasakaal – see on elu alus

"Negatiivne" võib mõnes kontekstis olla positiivsest etem - kui öeldakse, et su HIV-test oli positiivne, ei maksa rõõmustada. Samamoodi on ka vähkkasvaja progresseerumise ja regressiooniga.

Tagasiside on süsteemi väljundi toime tema sisendile. Negatiivse tagasiside puhul mõjub väljundi suurenemine sisendit vähendavalt. See võimaldab süsteemil tasakaalustuda.

Negatiivne tagasiside on homöostaasi aluseks - töötab efektile vastu ja stabiliseerib süsteemi. Näitlikustamiseks sobib küttekeha termostaat: niipea kui temperatuur tuntavalt tõuseb, lülitatakse küte välja, ning võetakse uuesti kasutusele alles siis, kui temperatuur langeb allapoole teatud taset.

Positiivne tagasiside

Positiivse tagasiside korral mõjub väljundi suurenemine sisendit suurendavalt. See destabiliseerib süsteemi, viies ta autokatalüütilisele kasvule. Börsimulli puhul investorid ostavad aktsiaid, sest ka teised ostavad, ja hind kerkib lakke. Kuni mull lõhkeb. Positiivne tagasiside on nagu lõhkuma läinud hobune.

Börsil mängivad meist vähesed, aga elektrit kasutavad paljud. Kogu tänavuse aasta on inimeste meeled ja meedia tegelnud parima elektripaketi valimisega. Paraku - tarbijate võimalus valida pesupesemiseks, elektriauto aku laadimiseks jne võimalikult soodsa elektritariifiga aeg tähendab tegelikkuses, et kasutajad suudavad tekitada tippkoormusi kiiremini, kui elektrijaamad generaatorite käivitamisega reageerida jõuavad.

Positiivne tagasiside toimib ka meditsiinis - raviks rakendatavad meetmed annavad suurepäraseid tulemusi ja hoog aina kasvab. Mida rikkam riik, seda võimatum on pidada piiri.

2004. aastal kulutati USAs ravile 12-14% sisemajanduse kogutoodangust. Soomes oli see näitaja 7-8%, Eestis eri andmetel 5,6 -6,2% SKTst. Riikide võimalused on erinevad - tervishoiukulud moodustasid Rootsis inimese kohta u 2000 €, Hispaanias 1200 €, ent Eestis vaid 300 € aastas.

Teadlased on vankumatult optimistlikud - küll kõigile (veel) esinevatele tõbedele leitakse rohi. Kehvad geenid vahetatakse välja. Jne. Ees terendab personaalne meditsiin.

Praegu pidurdavad progressi vaid juriidilised probleemid, mis tulevad mütoloogilisest moraalist.

Meie kehas pesitsevad mikroorganismid elavad vastastikust kasu saades, sümbioosis peremeesorganismiga. Aga on ka immigrante. Pärast pahade pisikute avastamist kuulutas hügieen batsillidele, nagu neid nimetati, totaalse sõja, mis on olnud edukas - tänu paremale hügieenile ning antibiootikumide ja vaktsiinide leiutamisele on inimeste keskmine eluiga viimase saja aasta jooksul pikenenud 27 aasta võrra.

See on alles algus

Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi ning Tallinna Ülikooli vaimse tervise professor Airi Värnik kinnitab: "Lähen isegi nii kaugele, et väidan: paljud muutused meie kehas toimuvad sellepärast, et vananemine on kombeks. Meie rakud kuulavad meie mõtteid kogu aeg pealt, mis omakorda muudavad meie rakke. Kui usume sisendusi, et (eel)pensionieast alates on vaja kõiges tagasi tõmbuda, saavadki võitu lootusetus, haigused ja hääbumine... Laheda krambivaba meele ja tervislike eluviisidega on võimalik vananemist kümneid aastaid edasi lükata. Algmaterjali heaperemehelikult kasutades võiks inimene elada keskmiselt 130aastaseks" (ML, 27.11. 2012, "Vananemise tarkus"). Super!

Võit looduslike vaenlaste üle ei tähenda ainult indiviidide eluea pikenemist, vaid ka inimindiviidide absoluutarvu kasvu. Kümme tuhat aastat tagasi elas planeedil Maa viis miljonit inimest, 1805. a üks miljard. ÜRO andmetel jõudis elanike arv 7 miljardini 2011. a oktoobris. Vastavalt kõige uuemale statistilisele analüüsile võib see arv jõuda aastaks 2100 kuni 11 miljardini. See tähendab 800 miljonit inimest enam kui 2011. a prognoositud. Aafrika elanike arv on praegu 1,1 miljardit, aastaks 2100 hinnatakse see neljakordseks ehk 4,2 miljardit.

Egiptuse, Liibüa, Maroko ja Tuneesia eeslinnad on viimase 20 aastaga paisunud kaks korda suuremaks. 2050. a elab Aafrika linnades kolm korda rohkem inimesi ehk 60% kontinendi asukatest. "Inimesed otsivad paremat tulevikku ning nende arvates pakuvad seda linnad," selgitas ÜRO esindaja Joan Clos.

Kes tohib neile keelata soovi kultuursel kombel elada? Parim on see, mis toob võimalikult palju kasu võimalikult paljudele inimestele, kusjuures see kasu ehk õnn peab olema jaotatud võimalikult võrdselt.

Kui rebane kulutaks saagi püüdmisele pikema aja jooksul rohkem energiat, kui ta püütud saagi seedimisest saab, siis teda kauaks ei oleks. Rooma impeeriumiga ning maiade ja inkade tsivilisatsiooniga läkski nõnda.

Uusajal olukord muutus, sest inimkond võttis "looduselt armuande ootamata" kasutusele fossiilkütused. Sai võimalikuks üks moraali triumfe - loobumine orjapidamisest, mis oli sinnamaani olnud majanduse olulisim energiasisend. Majandusteadlane Kaupo Vipp on välja arvutanud, et praegu tarbib keskmine kodanik arenenud riikides energiat kogustes, mis võrdub 147 inimese füüsilise tööga. Orjandusliku ajastu mõistes töötab meist igaühe heaks ööpäev läbi ligi sada viiskümmend orja.

GULAGi laagrid ei kadunud võimu leebemaks muutumise tõttu, vaid olematu kasuteguri pärast. Sunnitööliste kätte ei saanud usaldada kirkast keerukamaid masinaid. Vangide ülalpidamine läks kole kalliks.

Meie kasutatavast energiast moodustavad taastumatud fossiilkütused ligi 90%. Supleme naftas, tarbides 12 miljardit liitrit päevas. Nafta abil suutsime end tõsta väljapoole loodusseaduste haardeulatust. Erinevalt kõigist teistest elusolendeist kulutame oma toidu hankimiseks nüüd sadu kordi rohkem energiat, kui hangitud toidust lõpuks saame.

Arenenud riikides kulub ühe kalori toiduenergia kasvatamiseks teravilja puhul kaheksa kalorit fossiilkütuste energiat, sealiha puhul koguni 400 kalorit. Ent näljasurma asemel võitlevad paljud hoopis kasvava kehakaaluga.

Üleminek kolmeväljasüsteemis maaharimiselt põllumajanduslikule suurtootmisele sai võimalikuks tänu naftale. Härja asendas traktor, sõnniku kunstväetis jms. Üks energiamahukaim, 98% ulatuses naftale toetuv ilming on nüüdisajal toidu, toorme, kaupade ja inimeste massiline transport üle kogu planeedi. Kontsentreerumine, mis algas tööstusmaade linnastumisega, jätkub globaalses ulatuses.

Sügavad muutused

2030. aastaks kasvab linnastunud regioonide pindala vähemalt 1,2 miljoni ruutkilomeetri võrra, kahekordistudes XXI sajandi algusega võrreldes. Urbaniseerunud piirkondades hakkab elama viis miljardit inimest. Protsess peegeldab sügavamaid muutusi - linnade pindala kasvab ligi kaks korda kiiremini kui inimkonna populatsioon.

Kui värskele leivatainale või viinamarjamahlale lisada pärmseeni, hakkavad nad kiirelt vohama. Taignas resp. mahlas sisalduvate toitainete ohjeldamatule õgimisele järgneb populatsiooni plahvatuslik kasv, mis õige pea, taina puhul mõne tunni ja mahla puhul paari nädala järel, maltuslikku kriitilisse punkti jõuab, omaenda ainevahetusjääkide - süsihappegaasi (mis tekitabki need mullikesed, mis tainast kergitavad ja šampanjale vurtsu annavad) ja alkoholi - kätte surres.

Pärmseened annavad inimestele maitsva leiva ja veini. Kuid inimkond ise?

Inimene võib uskuda, et tema kohta ei kehti termodünaamika seadused. Ja nii see ongi. Seniks kuniks.