Samas on plaanis Nõiariigi ideed veel edasi arendada ning ühe võimalusena kaalub perekond teha Nõiariigist teemapark, mille aluseks oleks Otfried Preusleri raamat „Väike Nõid". Äsja meie seast lahkunud kirjaniku pärijatelt peab selleks muidugi nõusoleku saama.

„Teine võimalus on keskenduda rohkem loodusele, näiteks nimetada nõiamajad läheduses asuvate puude järgi - kuusenõid, kasenõid jne. Sinna juurde käiks muidugi veel loodusalaste teadmiste jagamine ja erinevad tegevused," kirjeldas Aivo Värton.
Nõiamaja tõmbab ligi

Meie nõiariigis viibimise ajal peatus seal ka üks perekond, kel ligi aastane laps kaasas: „Selle asemel, et võtta majutus peamajja, kus on kõik mugavused kohe käe-jala juures, valis ka see pere nõiamaja. Nad ütlesid, et mugavusi pakutakse igal pool, nemad on siin nõiamajade pärast. See on nii vahva," rääkis Värton särasilmil.

Oluliseks tuleb pidada töökohtade loomist

Nõiariik pakub aastaringselt tööd kaheksale Urvaste valla inimesele, lisaks pakutakse suviti koolilastele hooajalist tööd. Turismiettevõtja elu on Värtoni sõnul maal vaat et raskemgi kui põllumehel: „Neile on ette nähtud mitmesugused toetused, sealhulgas näiteks tehnika soetamiseks. Turisminduses seda varianti ei ole. Oleme siin seetõttu mõelnud, et peaks ka hakkama lisaks mingi põllumajandusharuga tegelema, saaks sellegi Nõiariigiga kuidagi siduda," rääkis Värton.

Mees lisas kohe, et toetuste määramisel peaks kindlasti rohkem arvestama töökohtade loomisega, sest maapiirkonnas on näha, et kui ei ole tööd, siis perekonnad kolivad lihtsalt ära. Esmalt läheb mees Soome, siis naine ja lapsed järele: „Tean omast kogemusest, et need, kes meie juurest on ühel või teisel põhjusel lahkunud, ei ole Urvastesse kauemaks jäänud," ütles peremees.
Tegevusi ka noortele

Nõiariiki sisse sõites jäävad paremat kätt uhke võrkpalliplats ja jalgpalliväljak, neid võivad kohalikud noored tasuta kasutada. „Eks nad teavad, et nädalavahetustel on meil tihti suuremad seltskonnad sees ja siis nad ei tule, aga muul ajal võivad nad siin mängida nii palju kui tahavad. Alguses oli probleeme, et kiputi lagastama, aga kohe, kui sai selgeks tehtud, kus nad on ja kuidas peab käituma, siis lõppesid ka jamad," ütles Aivo Värton. Tema sõnul ei ole kurja teinud ka külastajad, ehkki siin toimub palju firmaüritusi ja suuremaid pidusid: „Kolm korda on selle aja jooksul tulnud politsei välja kutsuda." Pererahvas on nimelt ise sealsamas kättesaadav 24/7.

Kohalikele elanikele on mõeldud igaaastane vastlapäevaüritus, mis toob kokku umbes 200-300 inimest. Saab kelgutada, uisutada ja teha kõike, mida vastlate ajal ikka tehaks. Aga volbriöö? Oleks sel ajal ju igati paslik midagi just Nõiariigis korraldada: „Kuna volbriöö seostub inimestele joomise ja alkoholiga, siis selle tõttu ei ole me seda siin ka suurelt tähistanud," nentis Värton.

Eelmisel talvel põles, muide, maha Nõiariigi suur saunamaja, tuli rajada uus, mis sai eelmisest oluliselt kaasaegsem.

Õhtu Nõiariigis oli maaliline, haudvaikne. Aeg-ajalt kostus vaid sauna poolt hõikeid ja sulistamist - pere, kes oli endale lasknud sauna soojaks kütta jooksis õue ning nautis tiigis veemõnusid. Ühtäkki ütles üks lastest: „Kuulake, nõiad tulevad...". Ehkki tegemist oli kauguses lendava lennuki häälega, oli selge, et paik oli laste fantaasia tööle pannud.