Eestimaa kaardid: maaelu valged laigud, pole külavanematki
Eestis on 4438 küla, enim Võrumaal (567) ja Saaremaal (491), vähim Järvamaal (183), Hiiumaal (182) ja Valgamaal (150). Just Saaremaa ja Võrumaa vallad olid kõige aktiivsemad taastama Eesti NSV ajal kaotatud vanade külade piire ja nimesid.
Elanike arvult suurimad külad on koondunud Tallinna, Tartu ja Pärnu lähistele. Näiteks üle 1500 elanikuga külad Harjumaal on Muraste (1621) ja Randvere (1589).
Kuni 9 elanikuga väikekülad moodustavad 16% külade arvust. Küladest ligi pooltes (48%) on 10-49 elanikku. Seevastu Lõuna-Eestis on hulk külasid, kus elab vaid 1-2 inimest. Isegi kui külades ei ela ühtegi püsielanikku - selliseid on
105 -, kannavad need endas paiga kultuurilugu ja on osa ajaloolisest mälust.
Külades elab veidi üle viiendiku Eesti rahvastikust. Maakondade lõikes elab neis üle poole elanikkonnast Põlvamaal ja Hiiumaal. Kõige linnastunum on Ida-Virumaa, kus külades elab vaid 7% elanikest.
Liikumise Kodukant andmetel oli külades valitud 1361 külaliidrit kokku 1615 külale. Seega on olukordi, kus üks külavanem on mitme küla eestvedaja. Külavanemaga külades elab ligi 104 000 elanikku ehk 37,5% külade elanikest.
Kõige rohkem külaliidreid on Saaremaal (269) ja Harjumaal (227), kõige vähem Pärnumaal (15). Külavanemaga külade osa on suurim Järvamaal (64%), järgnevad Saaremaa (63%) ja Ida-Virumaa (62%). Võrumaal on külavanem 22% küladest.
Väiksem on külavanemaga külade osa Valga, Tartu, Jõgeva ja Pärnu maakonnas. Külavanemaid on pisut enam 100-199 elanikuga (42%) ja vähem alla 10 elanikuga külades (30%). Üle 1000 elanikuga küladest on külavanem 27 protsendil.
51 vallas on külad moodustanud oma koostööühendused. Jätkub külade potentsiaali koondumine koostöövõrgustikku Kodukant.
Tõhusalt toimivaks ja idülliliseks külaeluks ei piisa ainult armastusest maaelu vastu. Selgeks rääkimist vajab külavanema roll riigi halduskorralduses.
Külavanem on usaldusamet, mis põhineb vabatahtlikkusel ja kogukonna antud volitusel. Seega pole tegu ametniku ega ühe külaseltsi esindajaga, vaid demokraatlikult valitud kogukonnaliidriga.
Et külaliikumine saaks olla tulemuslik, on vaja tegevus viia kindlale majandusalusele. Näiteks võiks vallaeelarves luua rea, millele laekuvast tulust läheb kindel protsent külavanemate ja külaseltside tegevuste toetamiseks.
Hõreasustusega aladel ja ääre-maal on võtmetähtsusega kogukonna elujõu kasvatamine. Näiteks on vaja nutikaid ideid, mis loovad kogukonnateenuseid ja pakuksid inimestele paindlikku liikumisvõimalust. Eesmärk on luua kohapeal uusi töökohti, sh tehnoloogiatel, mis võimaldavad kaugtööd kontorist eemal.
