„See on meie põllumajanduse ja toidutootmise ainus viis püsida rahvusvahelises konkurentsis. Eesti ei saa jääda peamiselt toorainet või vähetöödeldud põllumajandussaadusi eksportivaks riigiks,“ ütles Seeder.

Seederi sõnul on Painkülas avatud uus rapsiõlitehas hea näide liikumisest väärtuslikuma toote suunas. „Ka teistes põllumajanduse ja toidutootmise valdkondades peaks senisest enam võtma suuna toodangu töötlemisele ja väärtuse tõstmisele, sest vaid see aitab Eesti põllumajandusel paremini konkurentsis püsida,“ rääkis Seeder.

Lisandväärtuse andmist rõhutab ka valmiv uus maaelu arengukava aastateks 2014–2020. „Oleme uues maaelu arengukavas selgelt panustanud meetmetele, kuidas soodustada põllumajandustoodangule võimalikult suure väärtuse andmist,“ sõnas Seeder.

Eesti rapsitoodang on siseriiklikust vajadusest ligi kaks korda suurem. Näiteks eelmise aasta toodang ulatus 158 000 tonnini ning isevarustatuse tase 194 protsendini. Enamus rapsist kasutatakse tööstuslikul eesmärgil ning suur osa on ka ekspordil – 2012. aastal eksporditi 79 000 tonni rapsiseemneid, õlina aga vaid 18 000 tonni.