Rein Siim: Koju koti peale ei kavatse ma jääda
KeVa asutamisleping sõlmiti 1990. aasta lõpus. Asutajaiks olid 188 tolleaegse Keila Autobaasi töötajat, kes moodustasidki aktsiaseltsi. Nimi KeVa ise tuleb kohanimede Keila ja Vasalemma esimestest silpidest. KeVa asutamiskoosolek toimus 1991. aasta jaanuaris.
Keila Linnavalitsuse otsus, tolleaegse Harju Maakonna Valitsuse (kirjapilt muutmata) korraldus, Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus ja Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumiga sõlmitud rendileping jäävad vahemikku jaanuar - juuni 1991. a.
2013. aastaks oli aktsionäre jäänud 111. Võib öelda, et tänaseks on müünud oma osaluse praktiliselt kõik aktsionärid.
Oma töötajatest moodustatud äriühingut pole tavaliselt kerge juhtida - omaniku-, töö- ja isiklikud suhted kipuvad segi minema. Ometi jõudsid aktsiaseltsi juhtida 22 aastat. Mis ajad olid kõige keerulisemad?
Jah, Sul on õigus. Ilmselt on Sinu kogemus Maalehega sarnane. Sageli, kui oli vaja teha ebameeldiv otsus mõne endise kolleegi kohta, elasin hinges seda väga raskelt üle.
Kõige keerulisem, aga samal ajal ka huvitavam, oli kahtlemata algus. Puudus ju meil turumajanduse kogemus, nappis varuosasid, kütust, raha ei maksnud enam midagi, seda sai mõõdetud joonlauaga.
Kütuse hankimise käigus läks miinisadamas põhja üks torpeedokaater - meiepoolne panus Nõukogude Liidu sõjalise võimekuse halvamisele! Oli kokkupuuteid ka „kantpeadega"...
Üle elatud sai ka masu. Imestan, et vaatamata kõigele ei ole minu peas isegi mitte eriti palju halli. Isa oli mul selles eas päris hõbedane.
Jäid KeVa-st teenitud vanaduspuhkusele. Millega hakkad täitma oma päevi, jahija kalamees Sa minu teada pole?
See ei ole päris õige. Igaaastaselt käime KIWANISklubiga oktoobri esimesel laupäeval põdrajahil. Oleme küll ajus "haukumas", aga elamuse saame täiega! Need jahimehed Keila jahiseltsist on võrratud. Milline värskest lihast lahtisel tulel keedetud supp ja ohtra sibulaga ehtjahimehelikult praetud põdramaks koos sinna juurde käivate jahimehejuttudega! Unusta või jumal.
Oma elus olen ühtteist kogenud ja saan ehk seda ka edasi anda. Tegelen tasapisi Ants Seileri fondi juures, kodus on vaja maja juures veidi kõpitseda, kui ilm on ilus, saan ehk ka vahel mootorrattale "hääled sisse" ajada ning mõne tiiru teha, veidi reisida, minna vahel mägedesse suusatama - seda kõike tahaks veel ja veel teha.
Mu poeg soovitas hakata memuaare kirjutama. Tegi selleks isegi alguse valmis, aga kirjamees ma ei ole ning vaevalt ma seda ka teen. Kirjutamine tuleb Joelil kordades paremini välja.
Aga ühte ma luban: koju koti peale konutama ma ei kavatse jääda! Ehk mu ühe hea koolivenna naise sõnadega: "Küll siga pori leiab...".
Elad juba aastaid linna servas Mudaaugu elurajoonis. Tunned end rohkem linna- või maainimesena?
Maainimest minust küll ei saa. Ei istu mulle see mullas tuhnimine. Võin häbenemata öelda, et olen läbi ja lõhki tehnikainimene. Olen õnnelik selle üle, et pärast kaheksanda klassi lõpetamist lubas ema mul ise otsustada oma tulevaste sammude üle. Valik erines tema soovidest - minust sai insener. Ta usaldas mind ja ma usun, et ma ei ole teda alt vedanud.
Aga oma vaateid loodusesse olen ma kõvasti muutnud. Kui varem arvasin, et parim haljastus on asfalt, siis täna vaatan loodust hoopis teise pilguga. Seda nimetatakse vist roheliseks mõtlemiseks. Kui ilus võib olla talvine mets, või suvine raba päikesetõusu ajal! Imetleda seda kõike koos armastava kaaslasega on lihtsalt muinasjutt!
Poliitikasse ikka jääd? Keila linna volikogusse oled kuulunud vist Eesti taasiseseisvumisajast peale?
Sellele küsimusele annavad vastuse Keila inimesed oktoobrikuus. Ehkki ma ei ole oma hingelt poliitik, tahaks linnaelus aktiivseks jääda. Seda mitte soovist lihtsalt olla volikogus, vaid jätkata seda, mis on tehtud ja veel pooleli.
Usun, et tehtut ei olegi nii vähe, aga soove on alati rohkem. Tahaks Keila kaunilt renoveeritud jaamahoone ette tuua tagasi purskkaevu, taastada jaama vana veetorni koos auruvedurite tendrite täitmise veevarustussüsteemi kraanide ja torudega. Kas see ei oleks kaunis komplekt? Oma east tulenevalt mõistan ehk ka pensionäride vajadusi paremini. Teha tahaks palju muudki.
Milliseid muutusi Keila linnas pead kõige olulisemateks?
Kõik positiivsed muutused on olulised. Küll aga tahaks, et Keilasse ei tule aeg, mil muutusi teevad poliitikud, kes järgivad mingi kõrgemalseisva kontori korraldusi või rahuldavad ainult isiklikke ambitsioone, vaid otsuseid teevad inimesed, kes mõtlevad läbi oma hinge ja lähtuvad sellest, mis on Keilale vajalik.
Kuidas on lood sulle kuuluva kinnistuga USA-s Alaskal, mis igal kevadel majanduslike huvide deklaratsioonide uurijad pöördesse ajab?
Siin saan ma vastata vaid osaliselt. See kinnistu on ühe mu hea varalahkunud sõbra kingitus minu viiekümnendaks sünnipäevaks. Kuna kingitud hobuse suhu ei olevat ilus vaadata, siis soovitan vaadata Google Earth'ist järele. Sertifikaat aadressiga ripub raamituna mul kodus kabineti seinal.
See on metsik ja ilus maa. Oma unistustes tahaksin kunagi kindlasti Alaskale minna ja panna jalg sellele kinnistule.
