Sama kinnitab Setumaa turismiettevõtja Margus Timmo. "Praegune MAKi eelnõu on tasakaalust väljas. Selle ettevalmistamise algus oli paljutõotav, räägiti tasakaalu leidmisest maapiirkonna aktiivsete inimeste vahel, aga tegelik olukord on kujunenud lootusetuks."

Kava ei soosi töökohti

"Teatavasti on tulevase MAKi eelarve ligilähedaselt sama suur kui praegune. Ka toetatavad sihtrühmad on jäänud samadeks. Küll aga on põllumajandusministeeriumi ettepanekus oluliselt vähendatud maamajanduse mitmekesistamise ja külaelu-kogukondlikku tegevust toetavate meetmete eelarveid," kritiseerib Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) asepresident Marina Kaas.

Mitmekesistamise meetme eelarve peaks tema selgitusel olema suurem seetõttu, et see on ainus meede, millel on potentsiaali taastoota tuhandeid maalt kadunud töökohti, peatada linnastumist ja tuua maale juurde inimesi, nende kapitali, oskusi, uusi ideid ja ettevõtlikkust. "Toetuse summad on väga väikesed - maksimaalselt 100 000 eurot seitsme aasta jooksul," nendib Kaas.

"Töökohti luuakse juba aastaid vaid mikro- ja väikestes mittepõllumajanduslikes ettevõtetes," lisab ta. "Põllumajandussektoris toimub jätkuv kontsentreerumine ja töökohtade vähendamine. Kui 1990ndate alguses andis põllumajandus 56 protsenti maa tööhõivest, siis 2012. aastal oli see 12,3. Kui ei toetata uute mittepõllumajanduslike ettevõtete tekkimist maapiirkonda, siis toetatakse maapiirkondade jätkuvat tühjenemist."

Liikumise Kodukant esindaja Eha Paasi sõnul tähendab maaelu mitmekesistamise eelarve vähenemine ja külameetme kadumine suuremaid ootusi LEADERi programmile. "Seega peavad kohalikud LEADERi tegevusgrupid suutma pakkuda toetusi ja võimalusi palju suuremale sihtgrupile," nendib ta. "Praegu on LEADERi programm ainuke võimalus toetada alustavaid mikroettevõtteid maapiirkonnas, seadmata sellele ülikiire kasvu ja suure ekspordipotentsiaali nõudeid." 

Tiiu Rüütle sõnul on loodud illusioon, et kuna LEADERi eelarve moodustab MAKist tervelt kümme protsenti, on kõik hästi. Selle varjus kaotatud külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetus ning kärpe saanud maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise meede teeb aga üldsumma ikkagi väiksemaks.

"Kui vaadata uueks perioodiks LEADERile pandud ülesandeid ja ootusi ning samas arvestada ühe meetme kadumist ja teise olulist vähenemist, ei tohiks LEADERi vahendite maht olla uue perioodi arengukavas väiksem kui viiendik kogu eelarvest," arvab ta.

Finantsinstrument?

Marina Kaasi arvates on finantsinstrument - võimalus saada pankadest soodsat ja tagatud laenu - vaid moesõna. "Sisu MAKi finantsinstrumendil veel ei ole, olemas on vaid üldine ja üsna udune visioon ning mõne ametniku usk, et see lahendab väikeettevõtja probleemi kapitalile ligi pääseda." 

Tema hinnangul tuleks kõigepealt analüüsida olemasolevaid finantsinstrumente (Kredex, MES) ja nende mõju mikroettevõtetele. "Kuna harilikult on nende kasutamine seotud pangast võetava laenuga, jääb taas viimane sõna pangale, aga külas tegutsev pisiettevõtja on pangale kõike muud kui atraktiivne klient," selgitab ta oma kahtlusi. "Pangad ei taha mikroettevõtteid oma portfelli ka siis, kui oleks olemas riigi tugi. Pank küsib ikka kogu laenusumma ulatuses nii tagatisi kui ka käendust."

Margus Timmo arvates sobib finantsinstrument suurtele ja keskmistele ettevõtetele, et suurendada nende valmisolekut, kui toetused peaksid kaduma ja laenuks võetud raha tuleb tagasi maksta. "Mikroettevõtetel pole mõtet finantsinstrumendi kaudu raha taotleda, sest summad on liiga suured ja see eeldab suure omakapitali olemasolu." 

Timmo sõnul on oluline, et toetused aitaksid tõsta ettevõtjate isemajandamise ja ümberspetsialiseerumise võimet sellistele elualadele nagu turism, käsitöö ja väiketootmine. "Mul on Setumaal kuus hektrit maad, kus tahaksin hakata marju kasvatama, aga selleks on vaja koostööd ja algkapitali," ütleb ta, lisades, et teab paljusid teisigi maaturismiettevõtjaid, kellel on maad põllumajandusest väljas, aga kes tahaksid pakkuda külastajatele omakasvatatud toitu. 

Traktor või sõnnikuhoidla?

Rahul pole aga ka suurtootjad. "Investeeringutoetuste puhul ei saa nõustuda ettepanekuga vähendada põllumajandusettevõtete investeeringutoetuste mahtu seniselt 191 miljonilt eurolt 163 miljonile eurole," ütleb põllumajandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus

Ta selgitab, et vajalik oleks säilitada ka n-ö kaks toetusümbrikku: üks tehnikaostuks, teine tootmishoonete ehituseks ja sisseseade muretsemiseks. Lõppeval toetusperioodil see nii oli, nüüd on kõik investeeringud paigutatud ühe meetme alla. Eelnõu kohaselt saavad aga toetust masinate ja seadmete muretsemiseks ainult väiksema müügituluga ettevõtted (keskmine müügitulu ei ületa 100 000 eurot). 

"Meetme eelarve tuleks jagada kahte ümbrikusse: ühte masinad, teise ehitused, arvestades seejuures sihtgrupi proportsioone põllumajanduse kogutoodangus - mobiilsete masinate ja seadmete toetamiseks 25 ning ehitiste ja statsionaarsete seadmete toetamiseks 75 protsenti eelarve mahust," märgib Sõrmus. 

Ka Lääne-Virumaa põllumeeste esindaja Ülo Niisuke mõistab Sõrmuse muret. Praegu välja pakutud skeemi puhul võib tema meelest juhtuda, et enamik raha läheb väiksematele traktorite ostuks, samal ajal kui näiteks suurtootmisele hädavajalikud sõnnikuhoidlad jäävad toetuseta.

Toetada mahetootmist

Ka keskkonnatoetuse hektarisummad on vähenenud, samuti pole enam vähem soodsate alade toetust. "Meie toetustest moodustasid need ligi kolmandiku," märgib ASi Tartu Agro juht Aavo Mölder.

Kuigi mahetoetus on võrreldes lõppeva perioodiga üldsummas suurem, on tõus näiline. "Minu jaoks on küsitav, kas mahepinna suurendamine saab olla eesmärk omaette," arutleb Eesti Põllumeeste Keskliidu president, mahetootja Juhan Särgava. "Kuigi mahetoetus on uues MAKis numbriliselt suurem, on mahehektarite arv tõusnud oluliselt rohkem, nii et lõpptulemusena on toetus ühele tootjale ikka väiksem."

Sama arvab ka Roomet Sõrmus. Mahetoetuse saamise eelduseks tuleks tema sõnul seada mitte mahehektarid, vaid toodangu turustamine.

Ei MAKi koostajad ega uuest arengukavast rahade soovijad ole rahul ka sellega, et 35 miljonit eurot, mis on vajalik Natura-toetuste maksmise jätkamiseks, võetakse MAKi eelarvest. Siiani on see raha tulnud Eesti riigieelarvest, ent nüüd tahab riik selle toetuse ELi kaela lükata.


Uus maaelu arengukava – mis muutub?

MeedeEelarve 2007–2013 (€)2014–2020 ettepanek (€)
Teadmussiire ja teave3 666 0124 700 000
Nõuandeteenuste toetamine4 567 5696 600 000
Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete promotsioon01 000 000
Investeeringud põllumajandusliku majapidamise tulemuslikkuse parandamiseks191 050 202163 312 750
Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks45 490 31975 000 000
Põllu- ja metsmajanduse taristu arendamine ja hoid48 232 33355 000 000
Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine22 565 83525 000 000
Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas
mittepõllumajandusliku tegevuse suunas76 351 54045 000 000
Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine14 248 00010 000 000
Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine6 426 0006 500 000
Tootjarühmade loomine4 481 6196 000 000
Ebasoodsamate piirkondade toetus53 513 654
Natura 2000 toetus põllumajandusmaale8 652 7965 263 650
Natura 2000 toetus erametsamaale25 439 27226 423 600
Põllumajanduslik keskkonnatoetus210 886 973176 427 000
          sh keskkonnasõbraliku majandamise toetus105 198 573120 000 000
          sh mahepõllumajandusliku tootmise toetus55 794 869 
          sh ohustatud tõugu looma pidamise toetus3 495 9677 466 000
          sh kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus894 763583 000
          sh poolloodusliku koosluse hooldamise toetus26 798 15431 500 000
          sh piirkondlik mullakaitse toetus13 000 000
          sh keskkonnasõbraliku aianduse toetus3 878 000
Mahepõllumajandus85 000 000
Loomade heaolu toetus21 724 03311 733 000
Vähetootlikud investeeringud (kiviaed)3 962 523
Kaitsemetsa rajamise toetus (ei rakendatud)4 281 093
Koostöö (T&A, lühike tarneahel, EIP, klastrid)6 499 07425 000 000
Külade uuendamine ja arendamine53 958 605
Kogukonna juhitud kohalik areng – LEADER85 759 06393 600 000
Tehniline abi38 115 13937 440 000
Ületulevad kohustused18 700 00012 000 000
Finantsinstrument65 000 000
ÜPP I samba toetuse vähenemise kompensatsioon19 000 000
Kokku935 350 513936 000 000

Allikas: põllumajandusministeerium