Ära sai käidud ka kunagise Uhti küla esmaasustuspaigas Põlva maantee ääres, põlluserva sai jäetud pihlakapärg meie ühisretke märgiks. Pärast kosutavat jalutuskäiku sai pajatäis suppigi söödud, ikka ühiselt. Ilmataati trotsides tantsisid Reola rahvatantsijad kõrtsi ees lausvihmas, ikka selles järjekorras, nagu ise teha tahtsid. Tantsida sai ka kõrtsitoas Aivar Teppo ning Leho Laaseri pilli järgi.

Kõik, kes ühistegemisele kaasa aitasid, said tänatud sooja leiva ja tänupupega, kellel seeliku all peidus terviseküüslauk. Reola kultuurimaja ja Silvi Neps said ära märgitud Rahvakultuuri Keskuse tuliuue TUBLI TEGIJA tänutähega. Kogu rahvamaja perele veel kord siirad tänusõnad selle ühistegemise ja säravate silmade eest! Tuhat tänu teile, õpitubade läbiviijad: Külli Kann, Egle Kann, Lembit Arus, Kai Paks, Maria Einola ja Sigrid Saluri!

Seda, kas see oli uus algatus Ülenurme mail või vana meeldetuletus, saab ehk selgeks rääkida aasta jooksul, kuid ühiselt valmistatud ohjad järgmise kogukonnapäeva korraldamiseks anti üle Tõrvandi alevikule. Sain minagi priipääsme 20.08.2014 Tõrvandis toimuvale kogukonnapäevale, kuhu ohjade vastuvõtjad Heiki Sarapuu, Kersti Leis ja Jana Morozov kõigi ideid ootavad. Mina enda oma juba andsin!

ASTRID HALLIK
Rahvakultuuri Keskuse spetsialist Tartu maakonnas

Kuidas Tõrvandi Uhtilt ohjad üle võttis

Heiki Sarapuu: „On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on KOGEMUS." Kersti Leis võttis korvist vabatahtliku rohelist karva passi, kuhu esimesed tarkuseterad juba üles tähendet. Üheskoos kingiti tarviline märkmik Silvi Nepsile ja tema kogukonnale, et kirja saaksid pandud Uhti küla vabatahtlikud, kes nõus Tõrvandi külapäeva tegijatele appi tulema, sest kogemused kuluvad ikka marjaks ära.

Seejärel võttis Kersti Leis korvist kaks õuna, ulatas ühe Silvi Nepslile: „Kui teil on üks õun ja meil on üks õun ja kui me õunu vahetame, siis jääb nii teile kui meile ikkagi vaid üks õun. Aga kui teil on idee ja meil on idee ja me vahetame neid ideid, siis on meil mõlemail kaks ideed." Astrid Hallik: „Ja minul on kolmas idee!". Uus algatus oligi juba oma iseseisvat elu elama hakanud.

Kersti Leis: „Koos, ühiselt on kerge. Täna kingime teile prii pääsme Tõrvandi päevale 20. augustil 2014. Selle ülemises servas on tekst „Kus pole puudu tahtest, seal ei tule puudu ka võimalustest."" Esimesed kolm priipääset tuleval aastal toimuvale üritusele said sealsamas üle antud - Silvi Nepsile, Astrid Hallikule ja Uhti kõrtsile.

Mõned tunnid tagasi oli Tartus lauluväljakul lõppenud patriootilisi tundeid paisutav Öölaulupidu, küllap olid isamaalistele tunnetele eriliselt avali ka kõigi Uhtisse kogunenute meeled. Kui Kersti Leis võttis akordioni ning Leho Laser toetas lõõtspillil, siis tuli võiks öelda et rahvuslikuks looks kujunenud „...kuni su küla veel elab, elad sina ka!"  südametest ning läks südametesse. Ühendav tunne oli siiralt sini-must-valge ning laulu lõppedes kõrtsiruumis tekkinud vaikuses kõlas Astrid Halliku spontaanne "Elagu Eesti!" sama ülevalt, kui Eesti Vabariigi presidendi Öölaulupeol peetud kõne lõpulause.

Aasta pärast toimub uus külapäev Tõrvandis, kahe aasta pärast juba järgmine ja juba järgmises kohas kuskil meie koduvallas.

„Kuni su küla veel elab, elad sina ka!"