See meie efektiivsuspoliitika oli äärmiselt lühinägelik. Ühe külakeskkonna elujõulisuse võtmeküsimus on see, kas noortel inimestel võiks olla tahtmine seal elada.

Ja kui noored inimesed kavatsevad ka lapsi saada, siis nad elaksid meelsasti kohas, kus lapsed saaks ka koolis käia.

See tähendab seda, et kui lähedal kooli ei ole, siis hakkadki vaatama, kuhu ma peaksin siit kolima, et oma pesa teha.

Samas, säärane pisike maakool, kus ongi võib-olla paarkümmend õpilast, see annab täiesti unikaalse sotsiaalse kogemuse. Erinevad klassikomplektid on koos.

Ma ei saa aru, miks eesti kultuuri säilitamine ja kaitsmine tähendab seda, et tuleb kõike mitte-eestilikku peksta ja alla suruda, samas eesti oma kultuuri säilitamiseks-kaitsmiseks ei tehta midagi?

Kui on vaja vene koolid kinni panna, siis räägime sellest, et eestlus on ohus. Aga kui pannakse kinni maakoole, siis ütleme lihtsalt, et need on majanduslikult ebaefektiivsed. See on rumalus!

Need koolid on äärmiselt efektiivsed just seeläbi, et nad hoiavad väikseid regioone elujõulisena. Need on väikses mõttes kultuurikeskused, miks ei võiks olla seal ka kogukonna raamatukogu.