Ahto Vili tõstis Torma piimakarja tippu
Ahto Vili on Torma POÜd juhtinud üle 20 aasta. Selle aja jooksul on ta oma lautades ja põldudel toimetades teinud Torma kandi tuntuks.
See mees ehitas esimesena Eestisse moodsa külmlauda, koostöös maaülikooli teadlastega on ta juba aastaid tegelnud karjaaretusega. Tema põldudel toimetavad kaasaegsete GPS-seadmetega kombainid, lautades on automaatsöötmine, söödaratsioone koostatakse teadlaste näpunäidete järgi ja tudengid praktiseerivad farmis kaasaegset majandamist.
Samas pole Ahto Vili pelgalt tõsine töörügaja, vaid ka visionäär, kes on osanud ühe ääremaa kandi uuele elule äratada. Vili rõhutab: “Torma on ju Carl Robert Jakobsoni noorusmaa, siin ei saa kehvalt majandada, me peame Jakobsoni aateid
järgima.”
Nii ongi selle mehe eestvedamisel taaselustatud Torma Põllumeeste Selts ja algatatud Jakobsoni künnipäevad, samuti peeti siin aastaid Torma puhkpilliorkestrite festivali TOPOF.
Laia haardega on Vili edendanud kodukandi elu nii põllumajanduse kui kultuuri vallas, nõnda et Torma POÜ juhatajast räägitakse aeg-ajalt ka kui
Jakobsoni mantlipärijast. Mees ise ei taha sellist suurt au vastu võtta. “Pean lugu kõigist suurkujudest, kes siin Tormas on elanud. Arvan, et see vähene, mis me siin teinud oleme, on ainult väga väike tänu sellele suurele mehele.”
Viis viletsa majandi tõusule
Kui 1993. aastal kunagine Torma majand reformiti, oli lehmade keskmine piimatoodang 3700 kg ja teravilja saadi põldudelt vaid 2,5 tonni hektarilt.
Oli tõeline hulljulgus ühe mahajäänuma majandi baasil kaasaegne tootmine üles ehitada, aga Ahto Vili ei kõhelnud kordagi. Osaühing moodustati algul 140 inimesega, praeguseks on osanikke 6.
Järjekindlalt asuti kaasajastama kogu maaharimis-, külvi- ja silotehnoloogiat. Võeti suuri pangalaene, ehitati uudne farmikompleks. 2002. aastal avati Tormas Eesti esimene moodne Taani tüüpi vabapidamislaut. Investeeringutoetustega ehitati moodsad lüpsilaudad, hiljem kerkisid läga- ja silohoidlad, rekonstrueeriti noorloomalaut.
Asuti sihikindlalt tegelema tõuaretusega, muudeti söödaratsiooni paindlikumaks ja tõsteti selles silo osakaalu.
Nüüd lüpsab Torma Põllumajandusosaühingu 635pealine piimakari üle 10 600 kg piima lehma kohta, tipplehmade väljalüps on kuni 84 kg päevas.
“Meil on klassikalised tegevusalad – teravilja, piima ja veiseliha tootmine. Piima müüme Valio Eestisse, teravili ja raps läheb Baltic Agrole ning mujale, tõuloomad aretusühistule ja veiseliha Raka Kogumiskeskusele,” teatab juhataja.
Koostöö teadlastega tõi edu
Erinevalt paljudest põllumajandusettevõtetest toetub Torma POÜ oma igapäevatöös suuresti teadlaste nõuannetele. Juba kümmekond aastat on siin tugevat koostööd tehtud Eesti Maaülikooli teadlastega, et aretada kõrgema piimatoodanguga holsteini lehmi.
Ahto Vili toob esile pikaajalise koostöö söötmisteadlase Olav Kärdi ja sigimisteadlase Kalle Kasega. Torma edukale majandamisele on oma nõuannetega kaasa aidanud veel Piret Kalmus, Kalmer Kalmus, Alar Oponer, Kerli Raaperi jmt. Siin karjas on teadlaste juhendamisel tehtud nii embrüosiirdamisi, süvaseemendust kui suguselekteeritud spermaga seemendusi.
Embrüod karjaaretuseks on tellitud Tormasse USAst, Kanadast ja Saksamaalt. Need kõrgema geneetilise potentsiaaliga embrüod siirdatakse madalama geneetikaga lehmale.
USA embrüotest pärit parema geneetilise potentsiaaliga pullikud müüakse Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule (ETKÜ) Keavas, lehmikud jäävad Torma karja.
“Viimastel aastatel on pooled Keava aretusühistu pullidest meie karjast pärit,” rõhutab Vili. Nii on Torma POÜ kari saanud ETKÜ-lt tunnustuse kui parim holsteini aretuskari Eestis.
Seetõttu polegi ime, et aastatega on just Torma karjas olnud kõige rohkem tipptoodanguga lehmi. Jõudluskontrolli Keskuse aukirju on Torma POÜ saanud nii kõige kõrgema piimatoodangu eest kui ka läbi aegade parimate tipplehmade eest.
Ettevõtte juhataja toonitab, et selliste näitajatega võib rahul olla − ju siis pole koostöö teadlastega tühja läinud. “Meil on iga kuu teadlastega nõupidamine, kus arutame olulised küsimused ja arengusuunad läbi,” räägib Vili.
Laudas on suurt tähelepanu pööratud loomade õigele söötmisele. Lehmad on jaotatud kümnesse söötmisgruppi, et filigraanselt välja arvestatud söödaratsiooniga oleks iga looma ninaesiseks just talle vajalik söödasegu. Õiget söötmist kontrollitakse mikseri näitajate järgi.
“Meil on kaasaegsed kuivatid, ka muu tehnika on kaasajastatud. Masinatel on valmidus kasutada GPSi, paraku kõigi kaartide andmed ei ühti PRIA kaartidega,” kritiseerib Vili. Ta toob esile, et mullakaardid näitavad PRIA andmetest erinevaid tulemusi. Nii ei saa täpselt välja arvestada ja vastu võtta õigeid taimede pritsimise või väetamise otsuseid.
Majandada tuleb targalt
Koostööd maaülikooliga hindab firmajuht ise väga kõrgelt. “Kõigi asjade alus siin elus on tarkus. Rumalalt töötada pole vaja, sest higi kogus ei võrdu raha kogusega. Mõistus ja see, mis on ajukäärude vahel, loeb ikka rohkem kui ämbritäis higi,” ütleb firmajuht.
Edu saladuseks peab ta head koostööd nii teadlaste kui oma töötajatega. “Kõik, mis me oleme saavutanud, on tänu maaülikooli rahvale ja ettevõtte töötajatele, tänu kõigile neile inimestele, kes minu ümber on,” lisab Ahto Vili.
Lisaks suurfirma edukale juhtimisele jagub Vilil jaksu pidada veel mitut olulist ametit − ta on Torma vallavolikogu esimees, Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse liige, ETKÜ nõukogu liige ning laulab Torma kammerkooris, kus on ka koorivanem.
Tulevikus on Vilil plaanis võtta oma lauda läga baasil kasutusele biogaas ning ehitada Tormasse korralik biogaasijaam. Praegu on juba töös biogaasitehase ning elektri ja soojuse koostootmisjaama projekt. Nii ongi ta muudele ametitele lisaks ka OÜ Torma Biogaas ja OÜ Torma Soojus juhatuse liige.
KANDIDAAT
AHTO VILI
Torma Põllumajandusosaühing
- Torma vald, Jõgevamaa.
- Piimakarjakasvatus.
- 635 lüpsilehma aastatoodanguga 10 600 kg lehma kohta, noorkari 700.
- Maad kasutatakse 2178 ha, sellest omandis ligi 800 ha.
- Teraviljakasvatus 1090 ha-l, rapsikasvatus 370 ha-l, rohumaad ligi 720 ha.
- 38 töötajat.
Konkurss
“Aasta põllumees”
- Huvi konkursi “Aasta põllumees” vastu on Jõgevamaa põllu- ja talumeeste seas leigem ning osavõtt väiksem kui mujal maakondades. Nii pole Jõgevamaalt igal aastal oma esindajat konkursile välja pakutud. Seda enam hakkab sellest maakonnast silma tuntud karja- ja viljakasvataja Ahto Vili Torma POÜst.
- Aastate jooksul on Jõgevamaad konkursil esindanud veel piimakarjakasvatajad Toivo Kens ja Jaan Allingu, teraviljakasvataja Jüri Smitt, kalakasvataja Aarne Liiv, sea- ja lihaveisekasvataja Meelis Marmor ning aiandustalunik Riho Pruuli.
- Konkurssi “Aasta põllumees” korraldatakse 2001. aastast, paraku pole võitjatiitlit Jõgeva maakonda siiani veel tulnud.
KOMMENTAAR
TANEL BULITKO
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) juhatuse esimees
Torma POÜ juhataja Ahto Vili on väga tõsine karjaaretaja, Eesti ühe kõrgema toodanguga karja kasvataja.
Torma karja potentsiaal on nii hea, et meie aretusühistu kasutab päris palju just selle karja aretusmaterjali.
Ehkki Vili on tõsine tegevpõllumees, teeb ta väga viljakat koostööd nii maaülikooli teadlastega kui ETKÜga, osaleb aktiivselt oma ettevõttega teadusarendustegevustes.
Teistest põllumeestest eristabki Vilit see, et tema koostöövalmidus on väga suur, seda nii igapäevategemistes kui ühiskondlikus plaanis.
Vili on hea motiveerija oma kollektiivile, ta on uuendusmeelne ja innovaatiliste lahenduste rakendaja.
