Tegelikult esineb depressiooni väga palju ning suur osa inimestest, keda see vaevab, ei jõua üldse abini. 2006. a terviseuuringu järgi esines viimase kuu jooksul depressiooni 8,7% ehk umbes 114 500 inimesel Eestis. Mõnikord tekib depressioon hiilimisi ning kuna „augus" olles ei pruugi mäletada paremaid aegu, siis arvab inimene, et on eluaeg selline olnud ja oska probleemi näha. Meie koolitustele satub sageli inimesi, kes ütlevad, et tulid kuulama vaid huvi pärast, kuid teste tehes selgub, et tegelikult on nende enesetunne päris halb. Eesti inimene on harjunud, hambad ristis, hakkama saama ning väljastpoolt tuleb rohkesti survet: „võta ennast kokku", „ära mõtle üle", „sul on ju kõik olemas", „mõtle positiivselt", „mine jaluta looduses" jne. Seetõttu tuleb mõnikord inimestele selgeks teha, et nad ei ole lollid-laisad- lohakad, vaid tegu on tõsise terviseprobleemiga, mis segab ja takistab elu.

Kas depressiooni ei peaks mitte ravimitega ravima?

See pole ainuke vahend depressiooniga võitlemiseks. Oluline on ka tegeleda depressiooni põhjustega, näiteks mõtlemis- ja käitumisviisidega, mis depressiooni toidavad ja alal hoiavad. Juhul kui tegu on liiga perfektsionistlike ja ülikõrgete nõudmistega endale, saab ravimitega enesetunnet mõneks ajaks parandada, kuid kui inimene jätkab sisemist enesepiitsutamist, siis psüühika väsib sellest uuesti. Enda hoidmiseks on vaja õppida vabanema süütundest, mis tekib puhates ja mängides ning kriitilisest sisehäälest, mille lemmikväljenditeks on „peab" ja „ei tohi".

Kergemate depressioonivormide korral võib psühholoogiline töö tulemusi anda, kuid ka pikaajaliste ja raskete depressioonide puhul on see hädavajalik lisaks farmakoloogilisele ravile. Inimesed on tegelikult väga huvitatud infost, mida nad ise enda jaoks ära saavad teha, et enesetunne paraneks. Oluline on ka rühmast saadav mõistmine ja toetus.

Mida depressioonirühmas täpsemalt tehakse? Kas üksteise murede kuulamine inimesi rohkem masendusse ei vii?

Rühmas käsitletakse konkreetseid teemasid, näiteks miks depressioon tekib ja püsib, kuidas tekivad emotsioonid, mida saab inimene ise muuta jne. Teooria muutub mõistetavamaks koos inimeste näidetega ja läbi arutelude. Õpime ka erinevaid eneseabi tehnikaid, mida saab appi võtta, et ennast paremini tasakaalus hoida. Rühma eesmärgiks ei ole süvitsi iga osaleja probleemidega tegeleda, see on pigem koos õppimise koht. Avatud ja turvaline õhkkond on abiks, kuid kasu võib saada ka lihtsalt kuulamisest.

Keda ootate koolitusele?

Koolitusele on oodatud inimesed, kes tunnevad, et neid vaevab depressioon, või nad tahavad selliseid probleeme ennetada. Samuti on teretulnud ka depressiooniprobleemidega inimeste lähedased, kes saavad läbi koolituse paremini aru, mis toimub depressioonis inimese sees ning kuidas teda aidata.

Enne pikema rühmatöö algust toimub tutvustav lühikoolitus, mis on heaks võimaluseks saada infot nii depressiooni ravivõimaluste kui rühmatöö kohta. Lühikoolitus toimub 17. septembril kell 18.00 Keila Sotsiaalkeskuses (Kesväljak 17).

Kus ja kui kaua on Avitus taolisi koolitusi korraldanud?

Avitus viib depressioonirühma programmi läbi juba kümnendat aastat. Alustasime Tallinnas, praeguseks on rühm toiminud kolm aastat ka Tartus ning ühe aasta Keilas. Sel hooajal plaanime rühmatöö käivitada ka Valgas.

Lähemalt saab Avituse rühmatöö kohta lugeda kodulehelt www.avitus.ee

________________________________________________________________________
KEILA PIIRKONNA VÄÄRIKATE ÜLIKOOLIS OSALEJATELE
19. septembril algusega kell 16.00 toimub Keila Koolis Ehitajate tee 1 loeng üleilmastumise majandusprobleemidest ja õiglase kaubanduse toimimisest.
Lektor Jaanus Välja.
Loengul võivad osaleda kõik huvilised.