Sellest ajast vaatan rohkem jalgratturite sõitmisi ja mis seal salata - ka kardan neid kõnniteel. Ma usun, et kõik on näinud palju rikkumisi: alates lahtiste kätega sõidust, kahekesi rattal, ka püsti pakiraamil või kõrvuti sõitmist. Tihti sõidetakse sõiduteel vasakul pool, kus käib jalakäija, mitte sõiduk, aga seda ju jalgratas on. Enam häirib sõitmine kõnniteel, mis Märjamaal tegelikult on vaid Pärnu maanteel ja Pärna tänaval.
Mingi halvas korras kõnniteejupp on ka Tehase tänaval ja kunagi oli kõnnitee vana haigla ees, mis kahjuks likvideerus sõiduteele (platsile) uue asfaltkatte panekuga. Kõnniteel sõidetakse (peale erandite lastega) kahjuks ka siis, kui sõidutee on korras ja sõidetav ja seda nimetatud tänavad on.
Toon paar lõiku liiklusseadusest, mida tõenäoliselt paljud jalgratturid pole lugenud. Lk 34 punkt 31 lõige 2: jalgratta ja pisimopeediga võib sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal. Jalgrattaga võib sõita ka jalgrattaja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat. Lõige 5: jalakäija vahetus läheduses tohib jalgrattaga sõita jalakäija tavakiirusega.
Lk 35 punkt 32 lõige 1: Jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedija mopeedijuht ei tohi sõita kõnniteel, välja arvatud alla 13aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ning JALGRATTUR, kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud.
Nagu lugeja märkab, on liiklusseaduses toodud teede kohta mitmeid mõisteid: jalgrattarada, jalgrattatee, jalgtee, kõnnitee, kergliiklustee. Paragrahvis 31 nimetatakse jalgtee, paragrahvis 32 aga kõnnitee. Kas on need ikka samad asjad? Mis on siis Pärnu mnt ja Pärna tn teed? Kas on siis ikka nii, et nendel võib tavaline üle 13a jalgrattur sõita vaid siis, kui sõiduteed pole sõidetavad.
Kui need on tõesti üldtunnustatud kõnniteed, siis peaks nad olema ka märgistatud vastavate liiklusmärkidega. Mida arvavad sellest probleemist vallavalitsus ja politsei? Kui Pärna tänava kõnniteel peaks lubatama sõita ka kõigil jalgrattureil, siis miks peaks jalakäija liikuma hästiturvatud piirde taga koos kiiresti liikuva sõidukiga, mida jalgratas ju on. Muidugi vajavad ka jalgratturid turvalist sõiduvõimalust, kuid selleks peaksid siis olema jalgrattarajad või jalgrattateed.
Jala Käia
(Autor soovis kasutada just niisugust varjunime, tema õige nimi on toimetusel teada. ) Teemat kommenteerib Märjamaa konstaablijaoskonna piirkonnavanem Gert Kalmiste. Mis vahe on jalgteel ning kõnniteel?
Jalgtee on jalakäijatele liiklemiseks ettenähtud omaette tee. Kõnnitee on aga jalakäijatele liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa. Kus tohib liigelda jalgrattaga?
Märjamaa alevis on nii Pärnu maantee kui ka Pärna tänava kõrval kõnnitee ning kehtiva liiklusseaduse kohaselt tohivad seal jalgrattaga liigelda alla 13 aastased jalgratturid ning kuni kaks nendega kaasas olevat saatjat. Või siis väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur, juhul kui sõiduteel sõitmine on tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud.
Tavaolukorras tohib jalgrattaga kõnniteel liigelda ainult siis, kui kõnnitee on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud, näiteks kui tee alguses on olemas liiklusmärk „jalgrattaja jalgtee". Märgi puudumisel ei ole kõnniteel jalgrattaga sõitmine lubatud.
Seega enamus meie tänavatel liiklevatest jalgratturitest peavad liikuma sõiduteel, sõidukitega samal teepoolel. Vähemalt seni, kuni alevis puuduvad jalgrattateed või jalgrattarajad.
Juhul, kui jalgratturid kasutavad mingil põhjusel liiklemiseks kõnniteed, peavad nad arvestama jalakäijatega. Kõnniteel on jalakäija kõige tähtsam ning jalgratturid ei tohi enda liiklemisega jalakäijaid ohustada.
Lapsevanematel ei tasuks unustada, et 10-15aastasel jalgratturil peab iseseisvaks liiklemiseks olema kaasas jalgratturi juhiluba. Ilma selleta ei tohi laps jalgrattaga iseseisvalt tänaval liigelda. Aegajalt kontrollib politsei ka lubade olemasolu ning jalgrataste vastavust kehtivatele nõuetele. Alla 16aastasel ratturil peab peas olema kinnirihmatud jalgratturikiiver ning jalgratta juurest lahkudes tuleb ratas kas lukustada või rakendada muid meetmeid hoidmaks ära ratta omavolilist kasutamist võõraste poolt. Vallavalitsuse majandusosakonna juhataja Margus Vaher
ütles, et Pärna tänava kõnniteele on tellitud jalgtee märgid (kohustusmärk 432, nö ema ja lapse märk), aga need ei ole veel saabunud. Peatänava äärsele kõnniteele ei ole kavas jalgtee märke paigaldada.