Kas just imevahendiks, kuid maksumuse ja saadava tulu suhtelt üks tõhusamaid on kultuuride õigeaegne mineraalväetistega pealtväetamine tsentrifugaallaoturitega. Julgemad põllumehed on pruukinud jõudsat masinat edukalt ka seemnete hajuskülviks.

Käesolevas kirjatükis ei käsitleta väetamise agronoomilisi aspekte, vaid piirdutakse tahkete mineraalväetiste laotamist mõjutavate tegurite analüüsiga ja esitatakse viljeluspäevadel 2013 esitletud mineraalväetiselaoturite töödemol saadud ristsuunalise laotamisühtlikkuse mõõtmistulemusi.

Ühtlane varustamine

Mineraalväetiste laotamise eesmärk on taimede ühtlane varustamine toitainetega, selle eelduseks on põllu pinnale ühtlaselt laotatud väetis. Agregaadi liikumissuuna järgi eristatakse põiksuunalist ja pikisuunalist laotamisühtlikkust.

Selleks peavad ühelt poolt masina töökäigud liituma ettenähtud viisil ehk siis paraja ülekattega, ning teiselt poolt peavad nii masina edasiliikumiskiirus kui väetise etteanne laotamisseadmele olema ühtlane.

Kõrvalekalded tekitavad ebaühtlikkust ja see realiseerub taimede kasvutingimuste ebavõrdsusena, võimaldades nii lööbida puudushaigustel kui ka mõjutades saagi hulka ja kvaliteeti.

Eriti oluline on laotamisühtlikkuse tagamine kõrgekvaliteedilist ja rohket saaki plaanivates ettevõtetes, kus muud vajalikud toimingud on tehtud nõuetekohaselt ja õigel ajal.

Eestis on enim müüdud kahekettalisi tsentrifugaallaotureid, millel on arvutijuhtimine ja väetise gravitatsiooniline etteanne (väetis langeb laotamiskettale raskusjõu mõjul) läbi muudetava ristlõikega ava. Masinad on lihtsad ja töökindlad, suure tööjõudlusega, kuid vajavad kvaliteetse töö tagamiseks kvaliteetset väetist ja hoolikat juhti.

Masina õige seadistamine on kvaliteetse töö eeldus. Laotamisnormile seadmisel on lisaks trükitud seadetabelitele tänapäeval abiks ka arvutustehnika ja tarkvara. Mitu masinatootjat pakuvad võimalust väetise omaduste ja soovitud töölaiuse alusel juhtarvuti programmist saada laoturi seadeväärtused – teatud põhiseadistusi on vaja ka juhtarvutitega masinatel teha siiski käsitsi.

Seetõttu saab määravaks inimese oskus ja tahtmine näha vaeva hea tulemuse saamiseks. Siinkohal tuleb märkida, et kuigi masinate maaletoojad ja edasimüüjad on märkimisväärselt panustanud nii juhendite kui märgiste eestindamisse, esineb materjalides ikka väärtõlkeid või mitmetimõistetavusi.

Viga tõlkimisel võib põhjustada tõsiseid probleeme. Seetõttu on soovitatav kasutajal kahtluse tekkimisel kontrollida valmistaja algjuhendist tõlke paikapidavust.

Väetise omadused

Kõige enam määrab laotamisühtlikkust väetise omaduste (mahukaal, niiskus, graanulite suurus) ühtlikkus. Mida ühtlasem see on, seda paremini saavad rakenduda masinaloojate eesmärgid.

Eestisse jõuab väetist mitmest kohast. Paraku ei taga kõik valmistajad lubatud omaduste ja tegelikult tarnitud materjali vastavust. Enim on kuulda probleemidest graanulite ebaühtlase suuruse ja peene fraktsiooni (tolmu) esinemisega. Mõlemad suurendavad laotamise ebaühtlikkust.

Ettenähtust suuremad tükid lendavad kaugemale kui vaja, luues nii lokaalseid toitainekogumeid, ka on võimalikud taimiku ja kõrvalseisjate vigastused. Tolmja aine lennuomadused on halvad ning neid mõjutab olulisel määral tuul. Tekkinud tuulekanne ehk triiv võib põhjustada mitte ainult ebaühtlust taimikus, vaid viia ka väetise kandumiseni põllu piiridest välja.

Probleeme tekitab ka niiskus. Niiskunud väetis on kleepuv ja raskesti annustatav ning võib seismisel paakuda tükki või isegi pankadeks. Tekkinud tükke ei ole võimalik ühtlaselt laotada ilma neid enne purustamata, need võivad ka ummistada väetise-laoturi etteandeseadme.

Eestis tohib müüa vaid põllumajandusameti väetiseregistris registreeritud väetisi. 2013. aasta 4. juuli seisuga oli selles neid 53 liiki, kokku 624 väetist. Väetiseregistrist selgub küll keemiline koostis (SO3, B, Co, Cu, Fe, Mn, Mo, Zn, I, Cl, Cr, Se, N eri vormide sisaldus), kuid tabelis ei ole tehnoloogilisi näitajaid (voolavus, granulomeetriline koostis, mahukaal).

Vältida paakumist

Füüsikaliste näitajate ühtlikkuse tähtsust ei ole vähendanud ka programmjuhtimisega laoturite levik. Nendel masinatel muudab laotamisketastele langeva väetise kogust juhtarvuti vastavalt programmis määratule. Süsteemi ettenähtud viisil töötamiseks peab juhtarvuti “teadma” materjali omadusi.

Eri masinatel on laotatava väetise andmete sisestamine lahendatud erinevalt. Enamasti vajatakse mahukaalu, voolavuse või peenfraktsiooni osakaalu väärtusi. Need peavad selguma väetisepartii andmelehelt. Kui seda ei ole, võib laotamisühtlikkus oluliselt kannatada, sest juhtarvuti ei pruugi suuta masina tööparameetreid vajalikus ulatuses muuta.

Kellel on plaan kasutada vähemlevinud väetisi, sel tasub kasutada laoturi valmistaja pakutavaid võimalusi – väetisenäidise saatmine tehasesse, mahukaalu ja granulomeetrilise koostise määramise komplekt vms – materjali omaduste täpsustamiseks.

Enamasti on väetis pakendatud 600- või 1000kilostesse suurkottidesse. Väikepakendeid (40 ja 50 kg) kasutatakse vähem. Väetisetootjad teevad pingutusi, et pakendid oleksid võimalikult ilmastiku- ja logistikakindlad, kuid hoolikas käsitlemine laadimisel ja transpordil vähendab tunduvalt materjali riknemise ohtu.

Väetiste laadimisel ja transpordil on vaja jälgida, et kotid ei puruneks. Siinkohal tasub rõhutada just väikeste, esmapilgul märkamata jäävate vigastuste (kõrretüü või puutüügaste torked, transpordil tekkinud hõõrded või rebendid jms) kahjulikku mõju. Ka väikese kahjustuse saanud kotti võib pääseda niiskus, ja kuna paljud väetised on hügroskoopsed, algab paakumine.

Paakunud väetis aga tekitab probleeme: ei läbi kastivõresid, ummistab etteandeavasid, lendab ettenähtust kaugemale.

Soovitatav on väetis, ka kottidesse pakendatuna, säilitada kuivas ja piiratud ligipääsuga kohas. Üsna sobivad on selleks betoneeritud põrandaga viljahoidlad ja masinakuurid. Kui väetisekotte ladustatakse siiski väljas, peaks need isoleerima maapinnast puitrestide või kaubaalustega ning katma ilmastiku mõjude eest koormakattega.

Töökultuuri tulemus

Kui laotur on seadistatud kvaliteetset väetist soovitud viisil laotama, on loodud eeldus kvaliteetse tulemuse saamiseks. Siiski on märgatav osa tulemuse kujunemisel masinajuhil. Viisist, kui hästi töö tegija oskab kinni pidada nõuetest ja kui mõistlikul viisil lahendab ettetulevad ootamatused, sõltub plaanitu elluviimine.

Töökultuur on oskus kasutada oma teadmisi ja kogemusi kvaliteetse tulemuse saamiseks jätkusuutlikul viisil. Juhendmaterjalidesse on seda keerukas kirja panna, samas tunneme hästi tehtud töö juba kaugelt ära.

Paraku kohtab veel palju ükskõikset suhtumist, mille tagajärjed ei lase end kaua oodata, ilmnedes tülikate probleemidena – lamandumine pöörderibadel ja töökäikude puutealal, puudushaiguste lööbimine. Masinajuhi tahtmine, oskused ja kogemused on ka väetamistöödel määravad, sest kehv töötaja ei saa ka täiusliku masinaga nii head tulemust kui asine inimene keskpärase masinaga.

Kui põllul ise töötav ettevõtte juht on otseselt huvitatud heast tulemusest, siis põllumajandusettevõtete juhid peavad tõsiselt panustama oma töötajate väljaõppesse – vaid haritud ja motiveeritud töötaja on võimeline tagama head tulemust.

Masina valik

Masina omadused määravad töö sujuvuse ja mugavuse ning võimaldavad (või takistavad) tavakasutusest erinevat tarvitamist. Paljuski on siin sobivus määratud mitte konkreetse parameetri (näiteks töölaius, väetisekasti maht) väärtusega, vaid hoopis sobivusega kasutaja vajadustele.

Näitena võib tuua väetiselaoturi kasti mõõtmed: lahtist väetist laadurikopaga laadivas ettevõttes peavad kopa laius ja maht olema kooskõlas laoturi kasti mõõtmetega, kuid kottidest väetist laadides pole täpne laius oluline. Pigem nõuab laia, kuid madala kasti täitmine suurkotist viimase liigutamist külje suunas.

Kui laoturi kasti mõõdud on logistika küsimus, siis väetise laotamisketastele langemise koht mõjutab otseselt väetisegraanuleid purustava jõu suurust – graanulid saavad laotamisketta labale sattudes tõsise löögi.

Graanuleid kohtlevad leebemalt väetist laotamisketta tsentrisse annustavad seadmed. Kasutatakse väetisele juba etteande käigus pöörlevat liikumist andvaid eriprofiiliga etteandekanaleid, vähendamaks nii graanuli ja heitelaba kiiruste vahet. Samas muudab säärane etteanne masina keerukamaks ja esitab kõrgemaid nõudmisi laotatavale materjalile: niiske või tükke sisaldav väetis võib põhjustada ummistusi.

Seetõttu tuleb masina valikul arvestada ettevõtte valikutega: kõikuvama kvaliteediga väetise laotamiseks on kindlam valida avarama etteandesüsteemiga laotur.

Labade arv laotamiskettal on masina loojate valik, millega tuleb arvestada masinat soetades. Tasub meeles pidada, et väikeste normide ja töölaiuste puhul võib vähemate labadega masinatel laotamine muutuda ebaühtlaseks, mistõttu eriti väikeste normide külvamiseks on sobivamad enamate labadega laoturid.

Väetiselaoturitele on võimalik lisada mitmeid lisaseadiseid. Levinuimad neist on servalaotamisseadised, mis piiravad vajadusel laotamislehviku ulatust ühelt küljelt, võimaldades nii tööd alustada põllu või takistuse servalt. Lihtsamal juhul on tegu vajalike juhikutega kaitseekraaniga, kuid on ka vastava poole ketta pöörlemist muutvaid (ka reverseerivaid) lahendusi.

Laadimise hõlbustamiseks on võimalik külviku ja traktori vahele haakida teleskoopnoolega kotitõstuk. Nii kaob vajadus eraldi laadimistehnika järele. Samal ajal lisab laadimisseade niigi koormatud tagateljele täiendavat raskust. Seda tuleb arvestada nii masina komplekteerimisel kui laadimisel.

Oluline on tagada stabiilsus ja hoida kontrolli all mulla tihendamine. Kuigi madal rehvirõhk on mullasõbralik, tuleb siiski silmas pidada ka rehvi lubatud kandevõimet soovitud kiirusel ja vajadusel muuta rehvirõhku.

Taavi Võsa
Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrotehnoloogia osakonna juhataja kt

Kalvi Tamm, Raivo Vettik
ETKI teadurid



Mineraalväetise laotamise ühtlikkust mõjutavad:

laoturite tehnilised ja tehnoloogilised omadused – tüüp, etteande-
ja laotamisseadiste tehnilised lahendused, lisaseadiste võimalused jne;

laoturi õige seadistus – juhendmaterjalide olemasolu ja ajakohasus, seadmise hõlpsus;

väetiste ühtlased omadused;

töökultuur – eeskätt masinajuhi kvalifikatsioon ja hoolikus;

põllupinna tasasus.