„Karu," vastavad Vinni lasteaia Lepatriinu rühma lapsed kooris.
"Miks?"
„Sest ta on pehme, soe ja ilus ja tema seltsis tunneme end hästi."
„Kas sa oled tundnud, mis tunne see on, kui keegi rikub su mängu ära või narrib sind?" Lapsed teavad seda tunnet. See on halb tunne. Nad teavad ka seda kohta, kus see tunne lapse sees asub - see tuleb kõhu seest. Ja kui väga paha tunne on, siis on see tunne isegi varvastes.
Sellest sügisest algavad Vinni lasteaia viieaastaste Lepatriinu rühma teisipäeva hommikud vestlusringiga koos õpetaja ja lapsed koos oma väikeste, pehmete ja mõnusate karudega. Koos õpitakse, mida siis teha, kui sõbral või kaaslasel on paha, kui keegi narrib teda. Siis saab lahutada. Saab lohutada. Need sõnade tähendus läheb lastel veel segamini. Kuid mõnikord ongi vaja enne lahutada, et siis lohutada saaks. Saab hoolida. Igal lapsel on oma karukene, kes on hea kuulaja ja kellele saab alati oma mure ära rääkida. Karu oskab hoida saladusi.
See karu on ainult selle lapse oma. Et laps oma karu ära tunneks, õmblesid emad-vanaemad kodus karule riided selga. Sellega laps nägi juba koduski karust hoolimist.
Õpetaja: „Mida me siis teeme, kui me tahame näidata, et me karust hoolime?" Lapsed: „Teeme talle pai." „Kallistame."
Õpetaja: „Räägime, julgustame teda. Sama teeme oma sõbraga, kaaslasega. Kuidas sa tunned oma sõbra ära?" Sellele küsimusele polegi lastel kerge vastata.
Kass on sõber ja koer ja karugi tuleb meelde. Aga kes on su sõber...? „Sa pead teda mäletama," oskab üks poiss ütelda. „Jah, ja sõber tähendab palju muudki. Talle julged kurta oma muresid, temaga jagad oma rõõmu." Karutunni lõpetuseks teevad lapsed karule pai ja jätavad temaga hüvasti, et naasta oma igapäevaste lasteaiategemiste juurde.
Vinni lasteaed ühines „Kiusamisest vabaks" lasteaia metoodikaga tänavu kevadel, kui õpetaja Heli Arge ja lasteaia direktor Siivi Ebber vastava koolituse MTÜ Eesti Lastekaitse Liidu juures läbisid.
Uut algatust tutvustati ka lastevanematele, kes pärast esmast ebalemist on juba kenasti asjaga kaasa tulnud. Lasteaia personalist moodustati meeskond, kes „Kiusamisest vabaks" metoodikat ellu viib. Metoodika on suunatud 3-8-aastastele lastele, lastevanematele ja personalile.
„Täna oli meil kolmas kord kokku saada. Märkasin, et lapsed hoolivad oma karust, enam ei sikutata karu kõrvast ega lohistata teda hooletult enda järel," räägib Heli Arge.
Kuna projekt lähtub lastest, siis oluline on see, et kiusamise puhul pole küsimus halbades lastes, vaid halbades käitumismudelites.
"Kiusamiseks vabaks" metoodika keskendub kogu lasterühmale tervikuna.
„Minu jaoks on kõige tähtsam, et kasvatame lastes julgust märgata, kui kellelegi haiget tehakse, julgust sekkuda. See aitab kaasa hoolivama tulevikuühiskonna kujunemisele," on lasteaia direktor Siivi Ebber veendunud. „Laps sekkub ja püüab tekkinud olukorda lahendada, mitte ei tule kaebama. Julgusest sekkuda tuleb hoolivus. kasvab laps, kes hoolib oma sõbrast ja kaaslasest. Kui oled hea kaaslane, oled ka salliv. Kui sa oled salliv, siis ka austad teist enda kõrval sellisena nagu ta on," selgitab Siivi Ebber suhtumiste seotust.
„Kiusamisest vabaks" programm sai alguse 2007.aastal Taanis, kus ta oli mõeldud lasteaedades ja algklassides tehtava kiusamisvastase ennetava programmina.
2010. aastal jõudis liikumine ka Eesti lasteaedadesse. Esimese lasteaiana meie vallas teeb selles kaasa ka Vinni lasteaia Lepatriinude rühm.
„Kiusamisest vabaks" programmi eesmärk on, et laste vahel tekiks üksteist arvestav ja kaasav kultuur. Lasteaias loodud head suhted laste vahel peaksid kanduma koolikeskkonda. Lasteaiast kooli minnes peaks lastel olema pagas, mille abil saada hakkama erinevate sotsiaalsete suhetega koolis. Lasteaia lõpetamisega koos saavad lapsed kaasa ka oma kalli karu.