40 aastat varjatud saladus: Pärnu rahutustes lasti käiku relvad ja kuri gaas

Tänavu suvel möödus 40 aastat päevast, mil nõukogude võim kasutas Eestis esimest ja õnneks ainsat korda rahutuste mahasurumiseks sõjaväge. Pärnus seisid vastamisi paarsada vihast noorukit ja täägistatud püssidega sõdurid.

1973. aasta 15. juuni õhtu oli soe ja taevas pilvitu. Pärnu Vallikäärus algas reedene tantsupidu, kus üle kolmesaja noore ootas lunastatud pileti eest lusti ja lõbu.

Miski ei viidanud sellele, et mõne tunni pärast algavad sündmused, mis toovad varahommikul erilennukiga Moskvast kohale KGB kindrali, Pärnu tänavatele sõjaväe ning nõuavad teisipäeval Eesti NSV kõrgeima juhtkonna kokkukutsumist EKP Keskkomitee büroole.

Peamiselt 15–17aastased noored vihtusid tantsu ja 16 piletikontrolli hoidsid silma peal, et keegi muidu sisse ei pääseks. Korda pidama oli saadetud üks mundris miilits, abiks neli kultuuritöötajatest rahvamalevlast. Neil, nagu hiljem selgus, siiski puudusid malevlase käesidemed ning rinnamärgid.

Pisitülist sai suur vastasseis

Kella kümne paiku püüdis ETKVLi Pärnu automajandi sohver R. Remmelgas tantsuplatsile ilma piletita sisse lipsata. 19aastane napsine noormees tõukas teda märganud piletikontrolli ja proovis ka kaasasolnud sõpru tasuta tantsima sokutada.

Miilits ja rahvamalevlased püüdsid Remmelgat kinni pidada, kuid rühm pidulisi tõttas talle appi ja vabastas poisi. Ega see just vastastikuste viisakusavaldustega toimunud.

Tantsupeo korraldajad tegid seejärel läbimõtlematu otsuse, mille tagajärgi nad isegi vaevalt et suutsid ette näha.

Alles alanud pidu kuulutati lõppenuks ja kolmesajal peolisel kästi laiali minna. Vähemalt kakssada inimest pidas seda otsust ülekohtuseks ja hakkas estraadile kive pilduma.

Kivirahe alla jäi ka Vallikääru jõudnud Pärnu kainestusmaja auto, roolis üle linna tuntud militsionäär Vaher-Vahter. Tema tegigi püstolist selle õhtu esimesed kaks hoiatuslasku.