Harmi - kool, mida noorpaarid pildile jäädvustavad
Harmi kool ehitati vanast mõisahoonest koolimajaks ümber 1933. aastal, endisest häärberist on alles vaid üks koolinurk. Aura ja õhkkond on aga hoonel suurepärased - seda tunnistavad nii koolipere kui külalised, kes kooli satuvad. Eks seepärast käi noorpaaridki pulmapäeval end just siin fotodele jäädvustamas.
"Kuigi me kool on väike ja tõepoolest kulud ühe mõisakooli ülalpidamiseks suured, siis olen veendunud, et selline kool õigustab end ära," on Harmi kooli direktor Tiiu Jalg veendunud.
"Nähtamatuid" pole
Harmi kool kuues klassis õpib hetkel 28 last. Õppetöö käib liitklassides: koos on 1. ja 2. klass, 3. ja 4. klass ning 5. ja 6. klass. Kunstiõpetuse ja kehalise kasvatuse tundides on koos suisa kolme klassi lapsed, et saaks võistkondi moodustada ja suurema seltskonnaga toimetada. Tunde annab seitse õpetajat. "Liitklassis õppija on iseseisvam - oskab tööd teha ka ilma õpetaja pideva tähelepanuta, sest sel ajal kui õpetaja ühele klassipoolele selgitusi jagab, peab teine iseseisvalt õppima," toob direktor välja liitklassi eeliseid. "Samas oskavad meie klassi lapsed väga hästi väiksemate eest hoolt kanda - armas oli vaadata, kuidas tuletõrjeõppusel 4. klassi lapsed ilma käskimata 1. klassi mudilased oma hoole alla võtsid."
Kõige olulisem on aga see, et väikses kooli ei jää ükski laps tähelepanu alt välja. Lapsed teavad, et iga nende tegu, nii head kui halba, märgatakse.
Nii ei ole siia kooli jõudnud põhjuseta puudumised, võsa vahel suitsetamine vms. Lapsed on pidevalt õpetaja silme all, teatakse kodusid, koostöö peredega on tihe ja tõhus. Iga lapse eripära saab arvestada.
Õppida saab kõikjal
Hirm, et väikses koolist saab kehvema hariduse, on täiesti põhjendamatu, kinnitab Tiiu Jalg. On ju Harmi koolgi saanud teistelt koolidelt tänukirju tublide laste kasvatamise eest. Samuti osaleb Harmi kool aktiivsel rahvusvahelistes projektides.
"On selge, et suured koolid ja klassid ei sobi igale lapsele - just selliste lapse jaoks on Harmi suurepärane koht õppimiseks ja arvestades, et Tallinnast jõuab meile varsti vaid poole tunniga, võiks ka pealinna lapsed julgelt meie koolis käia," räägib Tiiu Jalg. Kui räägitakse tulemustest koolis, siis kõige olulisem tulemus on toimetulev ja õnnelik inimene - kelles on enesekindlust ja -väärikust, kelle enesehinnang on paigas ja kes on saanud turvaliselt kasvada. Just seda Harmi koolis hinnatakse. Hindavad ka lapsed, sest Harmi koolist ei raatsi ka suuremad poisid tundide lõppedes kuidagi koju minna.
Ring sai täis
Tiiu Jalg on kohalike koolidega tihedalt seotud. Kuivajõe koolis õppides jäädvustusid mällu tõelised õpetaja-eeskujud Leida Tiis ja Taimi Velström.
Pärast keskkooli lõpetamist sattus aga Tiiu Jalg Harmi kooli pioneerijuhiks ja õpetajaks. Väikeste vaheaegadega töötas ta siin viis aastat. Pea 30 aasta hiljem tuli Jalg aga taas Harmi kooli - seekord koolijuhiks.
"Töötasin kriminaalhoolduses ja sotsiaaltöö sfääris ning puutusin kokku elu pahupoolega.
Aja jooksul sai selgeks - kõik algab lapseeast ja nüüd olengi ametis, kus tõesti saan lapsi aidata, toetada," räägib Jalg. "Töö koolis käib positiivses võtmes - juba see, kui laps tuleb koolis vastu ja kallistab, on võrratu tagasiside."
Tiiu Jalg hindab kõrgelt kolleege, kellega seistakse ühiste asjade eest ja sedagi, et kogukond on kooli ja kooli tegemiste suhtes alati toetav. Kui ikka koolis on kontsert või pidu, on saal inimesi täis.
