Aeg oli selline, et uus vabariik viskles sünnitusvaludes, suur suvi tuli küll koos oma rahaga ehk Eesti krooniga, kuid „õitsvast sotsialismist" tulnud rahvas elas üle ärevaid päevi.

Võttis aega kuus aastat, enne kui avanes võimalus eakatele inimestele kooskäimise- koosolemise koht leida. Kui lastepäevakodu ruumidest lahkus ambulatoorium, sest kohalikud arstid rajasid endale uued praksiseruumid Rakvere teele, sai päevakeskuse idee praktilise lahenduse - asuti tegutsema aadressil Pargi tn 5. Uued ruumid ja selginenud plaanid panid inimesed tegutsema.

Kõike neid ettevõtmisi, mis käsile võeti, ei jõuaks siinkohal üles loetleda. Inimestele hakati pakkuma päevast hooldamist ja huvitegevust päevakeskuse ruumides. Lisaks spetsiifi listele sotsiaaltöö vormidele läksid hinda ka ekskursioonide korraldamine, loengute kuulamine, arvuti ja interneti kasutamine, käsitöö, võimlemine, tähtpäevade tähistamine, näituste korraldamine ja palju muid üritusi ja kohtumisi. Hiljem lisandusid avahoolduse raamides koduhoolduse teenused neile abivajajatele, kes põdura tervise või puude tõttu vajasid kõrvalist abi toidu ja ravimite hankimisel, eluasemega seotud toimingutes ja asjaajamistel.

Iseseisvumine MTÜ-na Rahalaev ookeani tagant

Ajapikku tekkis vajadus kaasaegsema töövormi järele. Selleks leiti kohane olevat mittetulundusühingu vorm - päevakeskuse ametlikuks nimeks sai MTÜ Kadrina Päevakeskus, mille põhikiri registreeriti 4. juulil 2001. aastal. Valiti 3-liikmeline juhatus. Tööle võeti päevakeskuse juhataja, perenaine ja raamatupidaja.

2002. aastal sõlmiti riigihanke korras Kadrina vallavalitsuse ja MTÜ Kadrina Päevakeskuse vahel leping uhke nimega: Majutuseta sotsiaaltöö teenuste osutamine Kadrina vallas, mis esialgu hakkas kehtima kuni 2002. aasta lõpuni. Edaspidi lepingut pikendati.

Päevakeskuse loomise ja vallavalitsusega lepingu sõlmimise vahelisel ajal leidis aset sündmus, mis olulisel määral muutis päevakeskuse majanduslikku seisu. Kanadas elav eesti perekond Pajuste oli otsustanud annetada Kadrina päevakeskusele 167 tuhat krooni. Oma tädi annetuse vahendajaks oli Kadrina hambaravis töötav Külliki Möll.

Tänu sellele annetusele avanes päevakeskusel võimalus muretseda inventari, alustada ruumide remonti, et võimaldada pesu- ja pesemise teenust.

Päevakeskus on avatud kolmel päeval nädalas, seega 156 korda aastas, ja nii juba 15 aastat järjest!

Aktiivsus ja elulust on eestvedajateks

Aastate edenedes ja võimaluste kasvades on märgatavalt laienenud päevakeskuse inimeste tegevusvaldkond, mis võib asjatundmatule tunduda isegi üleliia mahukana. Kuid kõik, mis on tehtud või toimunud on ju toimunud eakate ja ülimalt aktiivsete päevakeskuse asukate algatusel ja tahtel. Täis elulusti keereldakse tantsuringis, lauldakse südamelähedasi laule, nauditakse teatrietendusi, käiakse pikkadel loodusreisidel. Nähtud on KUMU kunstiaardeid ning memmedele pole võõrad isegi mitte spordipäevad.

Koosviibimised pika laua ääres on sisustatud arutelude ja päevakajaliste sündmuste kommenteerimisega. Neil puhkudel naistel sõnaosavusest puudu juba ei tule.

Kolm aastat on elatud ja tegutsetud eurolikult uuendatud ruumides, kus on olemas kõik vajalik igapäevaeluks.

Erilist heameelt tunnevad naised moodsast köögist, kus perenaine Mare valmistab kõiksugu hõrgutisi.

Kolmele päevakeskuse inimesele on antud auliikme nimetus. Nendeks on: Erna Piht, Helgi Suurkaev ja hiljuti meie hulgast lahkunud Sulev Suurkaev.

Juubelipäeval õnnitlesid päevakeskuse peret vallajuhid, sõbrad ja koostööpartnerid. Pikema ülevaate 15 aastaga läbi käidud teest andis sotsiaaltöötaja Merlin Rosar.

Juubelipäeval oli kohal ka palju õnnitlejaid, edusoovijaid, aga ka tugeva tervise soovijaid.

Elurõõmsad memmed lasid laulul kõlada (klaveril Silvi Ugaste) ja meenutasid (huumoriga) ühiselt veedetud aastaid.