VAATA, millised näevad välja endisaegsed hiirelõksud

Parimaks hiirepüüdjaks on ajast aega peetud kassi, kuid vahel oli ja on siiani vaja ka lõksu kasutada. Millised hiirelõksud vanasti välja nägid?

Eesti Rahva Muuseumi kogude hiirelõksud (kasutatud ka nimetusi lausk, lauts, lõuk, lõudas) on tänapäeva mõistes väga suured (pikim 57 cm), nende valmistamisega ei ole märkimisväärselt vaeva nähtud, need on robustsed ning vähese viimistlusega.

Lõksude valmistamisaeg jääb 19. saj lõppu 20. saj algusesse – vanim on aastast 1812, noorim 1981. Materjalidena on enamasti kasutatud puitu, metalli. Paariks erandiks on kastlõksud, kus külgedel klaasruudud.

Lisaks esemetele on ERMis lõksudest etnograafilisi jooniseid, huvitavaid fakte saab ka arhiivis olevatest korrespondentide vastustest.

Ootuspäraselt peeti parimaks elavat lõksu ehk kassi. Lisaks sellele, et kass pidi aeg-ajalt kambris kassihaisu tegema, soovitati kõrvalhoonete tarvis kassiauku.

Pikamalt loe endisaegade hiirelõksudest ERM-i blogist.