Samal ajal ei saa kõiki neid skandaale sugugi ühe mütsi alla panna. USA riikliku julgeolekuagentuuri NSA pealtkuulamissüsteem oma liitlaste suhtes käivitus 2002 - see on aasta pärast terrorirünnakuid USA vastu. Sellele on lihtne seletus. Kuna USA ei suutnud rünnakuid ette näha, oli vaja tõhustada mehhanisme, mis edaspidi sääraseid tegusid ära hoiaksid. 

Terroristid tegutsevad kõikjal ning nende kohta andmete kogumine on eluliselt tähtis mitte ainult Ameerika Ühendriikidele, vaid ka Euroopale, kus teatavasti on samuti korraldatud veriseid rünnakuid. Ulatuslik telefonikõnede jälgimine käivitati ka USAs endas. Nendest kõnedest püüti välja selekteerida kõik, mis otseselt või kaudselt viitas plaanitavatele terroriaktidele.

Mööngem, et ei ole ilus pealt kuulata näiteks Euroopa mõjukaima riigi Saksamaa kantsleri telefonivestlusi. Samas on välja tulnud, et interneti- ja telefonisuhtlust on massiliselt jälginud ka Saksamaa enda, samuti Prantsusmaa, Hispaania, Briti ja Rootsi luureteenistused. Selle kohta võiks öelda, et luuraja töö ongi luuramine - mille eest ta siis muidu palka saab...

Seega ei tundugi enam nii küüniline USA Kongressi Esindajatekoja luurekomisjoni juhi Mike Rogersi avaldus, mille kohaselt näiteks prantslased peaksid olema õnnelikud, et USA luuretegevus hoiab turvatuna nii USA kui ka tema liitlased, sealhulgas Prantsusmaa. On ju tõsi, et n-ö puudulik luuramine on ajaloos juba korduvalt valusaid tagasilööke andnud. Meenutagem kas või Teise maailmasõja eelõhtut, Nõukogude Liidu kokkuvarisemist või siis juba mainitud al-Qaeda rünnakuid USA-le.

Sõbrad ja vaenlased

Hoopis teisest puust on aga Venemaa või Hiina luuretegevus lääneriikide vastu. Siin pole juttugi mingist liitlaste huvide turvamisest. Tegu on vastaliste leeriga, kes ihuvad hammast Euroopa Liidu või NATO infole, et kasutada neid andmeid oma huvides. Olgu see tööstusspionaaž, või mis veel hullem - seda infot loodetakse kasutada nende organisatsioonide nõrgestamiseks suuremates geostrateegilistes mängudes.

Selles mõttes on Soome juhtum eriti kõnekas. Soome eksperdid on öelnud, et venelaste infohäkkimine on olnud pikaajaline ja massiivne ning selle peamine teravik on olnud suunatud Euroopa Liitu puudutavate andmete kättesaamisele "Soome akna" kaudu.

Asja muudab paradoksaalseks see, et väliselt on Venemaa ja Soome suhted kõige paremas korras! Kuid võib-olla just see ongi põhjus, miks meie põhjanaaber sihtkohaks valiti. Aga nagu on öelnud üks Soome poliitikakommentaator: Venemaa samasugune tegevus võib toimuda ka paljude teiste Euroopa riikide suhtes, kes ise ei pruugi sellest midagi teadagi. Nende riikide hulka kuulub iga parameetri järgi ka Eesti...

Seega, kui kaks luureskandaali kokku viia, siis äkki ei olegi midagi hullu selles, et lääneleeri võimekaim riik USA ka oma liitlasi jälgib. Nüüdseks on teada, et esimene info Venemaa tegevuse kohta Soomes tuli "väljastpoolt". Ja ei ole saladus seegi, et meie kõige tuntum riigireetur Herman Simm paljastati samuti rahvusvahelises koostöös.