Juuru rahva maja pidas sünnipäeva

26. oktoobril olid Eestimaa rahvamajade uksed avatud 24 tundi järjest. Sellise alga­tusega tuli välja Eesti Rahvamajade Ühing.

Kui Juuru Rahvamajas hakati plaani pidama, kuidas seda ööpäeva sisustada, leidis juhataja Terje Kaur, et programmi naelaks peaks saama tagasivaade rahva­maja 55 aasta pikkusele ajaloole. Just nii kaua on Juuru rahvamaja kollektiivid ja huviringid tegutsenud praeguses hoones, mis teatavasti valmis 1958 - Mahtra sõja

150. aastapäevaks. Samas, kui ettevalmis­tustöödesse kaasati Eino Salmiste, kes on põhjalikult uurinud ja kirja pannud Juu­ru rahvamaja ajalugu, sai selgeks, et ho­risont, millest alates saab rääkida rahva­majast Juurus, nihkub palju varasemasse aega. Nimelt peeti 1913. aasta 24. juunil Juuru seltsimaja avamispidu. Seega siis terve sajand!

2013. aasta 26. oktoobri südaööl süü­dati ka Juurus rahvamajade tuli. Järgnes öökino, kus näidati väärtfilme. Päeval pa­kuti lastele tegevust meisterdamise ja täis­kasvanutele rahvusliku käsitöö õpitoas. Pärastlõunal tuli külla Hageri harrastus­teater HHH etendusega „Pildikesi laulu­isa noorpõlvest ehk Kreutzwald Hageris".

Kell 17 avati näitus „Seltsimajast rah­vamajani". Koostajad Rait Talvoja ja Ka­lev Kask on Mahtra ja Järvamaa muu­seumi kogudest välja toonud hulgaliselt huvitavaid fotosid, mille kaudu avaneb Juuru seltsimaja ja seal tegutsenud ini­meste lugu; Eino Salmiste poolt jäädvus­tatu kajastab kultuurielu Juuru uues rah­vamajas, üksikasjaliselt ja värvikalt, nii nagu seda suudab vaid vahetult sünd­muste keskel olnud inimene.

Rait Talvoja poolt oli avamisel põhja­lik ettekanne Juuru seltsimaja ja -elu koh­ta. Kõlama jäi Juuru Haridusseltsi eest­vedajate suur pühendumus ja ühistege­vuse tähtsus. 1930. aastate lõpuks oli jõu­tud nii kaugele, et asutamisel oli Siht­asutus „Juuru Rahvamaja". Kuid teadagi, mis järgnes - 1940. aastal seltsid keelus­tati. Nii jäi täitumata ka kavatsus uue rahvamaja ehitamiseks. Vana seltsimaja hoone võis „pensionile minna" 1958. aas­tal, kui valmis praegune Juuru rahvamaja. Tööd jätkasid või alustasid arvukad taid­luskollektiivid ja nüüdseks juba legen­diks saanud eestvedajad.

Kõik väljapandud fotod on varustatud allkirjadega. Näituse juurde kuulub ka Kalev Kase poolt koostatud sisutihe voldik.

Kell 19 algas peoõhtu. Esinesid pea kõik rahvamajas tegutsevad kollektiivid: sega­koor (dirigent Margit Sarri), Järlepa Hoo­vikoor (Marju Metssalu), kandleansam­bel „Ülepõlve" (Terje Kaur), seenioride tantsurühm „Nimetu" (Tiivi Lepik), Jär­lepa naisrahvatantsurühm „Anna minna" (Age Tekku). Ja muidugi naisansambel „Metsalilled" (Elve Ruus) - järjepidevuse sümbol -, kes tegutsenud pea sama kaua kui uus rahvamaja!

Üle mitmete aastate astus publiku ette duett, kelle esinemiseta ei olnud omal ajal ükski pidu täiuslik - Sirje ja Eino Salmiste!

Ja siis läks saal äkki pimedaks... Hä­marast lavaaugust kerkis kellegi sigaretti hoidev käsi... Kas tõesti? Ellen Hõbemägi? Ja koos temaga ka Ants Kruusimägi ja Arvi Vald! Kõigi taidlejate taevast tulid nad sel õhtul koju käima, et vaadata, mil­lega siin siis praegu tegeletakse. Ja enese­legi ootamatult leidsid nad eest veel palju vanu tuttavaid asju...

Kui Juuru Harrastusteatri (juhendaja Terje Kaur) näitlejate poolt kehastatud te­gelased olid lavalt lahkunud, võtsid esi­nemisjärje üle lasteaialapsed. Nende tants ja laul kinnitas meile, et kõik jätkub.

Peo lõpetuseks jagas Terje tänupirukaid ja siis olid lava ja põrand pillimeeste ja tantsijate päralt.

Tegusat teist sajandit, Juuru rahva maja!