Luunja Aidateater tõi lavale Luunja mõisarahva loo

31. oktoobri õhtul ehtisid Luunja kultuurimaja lava esmakordselt kar­dinad ning lavast oli saanud kunagi­se Luunja mõisniku parun Nolckeni pere söögisalong. Luunja Aidateater rõõmustas teatrihuvilisi taas uue etendusega.

Lavale astus seltskond peenemat mõisarahvast, Liivimaa kuberner, teenijarahvas, mustlased ja isegi inimkehastuse saanud eestlaste 700-aastane orjapõlv. Pärimuskultuu­ri aastast ja Luunja esmamainimise 510. aastapäevast kantuna sai teoks valla ehitusnõuniku Tamur Tensin­gu ammune plaan kirjutada näidend Luunja mõisaaegsest elust. Etendus „Luunja mõisa uus häärber" annab pildi ligi 100 aastat tagasi valitsenud eluolust ja õhkkonnast. Loo dramati­seerimisel aitasid autorit Kristel Lem­pu ja Iiri Saar ning tulised arutelud kestsid kõik selle aasta kevadkuud. Näidendi lavastas Iiri Saar ning lava­kujunduse ja kostüümide teostus on Luunja Aidateatri ühislooming.

Selleks, et aru saada, mis on selles loos tõsi ja mis väljamõeldis, tuleks tutvuda näitemängu aluseks olnud Luunja valla koduloouurija Aili Ka­rindi raamatutega. Proua Karindi oli aukülalisena ka kohale palutud. Sa­muti kõik teised etenduse valmimise toetajad ning näitlejate perekonnad.

Poolteist tundi kestnud kahevaatuse­list etendust oli kogunenud vaatama 150 inimese ringis. Kõik istekohad täitusid nii ruttu, et etendust vaadati ka püsti seistes. Pettuma ei pidanud keegi. Ka Aidateatri näitlejad nauti­sid publikurohkust, tundsid kerget närvikõdi ja andsid endast parima.

Laval elustusid parun Nolckeni unis­tus uuest häärberist ja kaval plaan selle teostamiseks, koduõpetaja Gi­sela lootused leida abikaasa, paruni tütarde unistused vabadusest ja ar­mastusest, virtin Loviisa soov saada talu ja tanu alla, viinameister Kosses­soni ning mõisavalitseja Juliuse mõ­tisklused paremast äraelamisest. Sära ja stiili lisasid veel paruni ema Josep­hine Karoline Elise ning paruniproua Sophie. Kõige selle taustal saabus valla ja mõisa arengut kontrollima Liivimaa kuberner Švekintsev. Vaa­tajatele pakuti nii romantikat, põne­vust kui ka üllatusi ning äratundmis­rõõmu. Kohalikus rahvas tekitasid elevust mitmed tuttavad kohad, mil­lest etenduses juttu oli - Vanamõisa kõrts, Luunja allee, Emajõe sild, vana ja praegune, uus mõisahäärber jne.

Luunja Aidateater palub siinkohal edastada oma tänusõnad järgmiste­le toetajatele: Eesti Kultuurkapital, Luunja Vallavalitsus, Luunja Kultuu­ri- ja Vabaajakeskus, OÜ Luunja Mõis, OÜ Püti Talu ning ajaloo hoidjad Aili Karindi Luunja vallast ja Alatskivi lossi perenaine Külli Must.

Kuna paljud on tundnud huvi kordu­setenduse vastu, siis on hea teatada, et „Luunja mõisa uus häärber" eten­dub taas Luunja Kultuuri- ja Vabaaja­keskuses 22. novembril kell 19.00.