Staažikas pereõde: inimesed on tervise suhtes hoolikamad

Üle 22 aasta Harkus perearstiõena töötanud Kaja Kamariku kinnitusel saavad inimesed teha väga palju enda tervise hoidmisel. Kui aga ikkagi tõved kallale tulevad, siis saab aleviku keskusehoones asuvatelt meedikutelt abi viiel päeval nädalas.

Kui Raviteenused Szirko OÜ ehk rahvakeeli Harku perearstikeskuse õde Kaja Kamarik 1991. aasta 1. aprillil tööd alustas, toimis veel ENSV tervishoiusüsteem.

Tohrite kabinetidki asusid hoopis teises kohas kui praegu. "Esimene töökoht oli minul praeguses Saue vallas Harku vanas vallamajas ehk praeguses hooldekodus," meenutab Kamarik.

Hiljem kolis meditsiiniasutus alevikku. Praeguses asukohas ehk Harku keskusehoones töötatakse viimased 11 aastat.

Kuidas on arstiabi ning selle korraldus läbi uue vabariigi aja muutunud? Kamariku sõnul erinevad need ajastud nagu öö ja päev. "1991 oli veel jaoskonnarstide süsteem. Perearstide nimistud, Haigekassa süsteem ning praksis ootas alles loomist," ütleb ta.

Doktorist perearstiks

Muudatused algasid aga kohe pärast vabariigi faktilist taastamist sama aasta augustis. Jaoskonnaarste asendasid perearstid. Teiseks läks elutempo ning järjest rohkem hakati lugema raviraha.

Tänaseks on Kamariku hinnangul haigla diagnoosi panemiseks, ägedate seisundite raviks ja operatsioonideks. "Näiteks pärast pimesooleoperatsiooni ei hoita patsienti enam nädal aega ravil," toob naine näite. Kodune ravi ning edaspidine jälgimine kulgeb täna perearsti ning -õe järelevalve all.

Aga tervise hoidmine? "Inimesed on tervise suhtes hoolikamad. Eriti just noored. Ületöötamise asemel käiakse rohkem trennis ja säästetakse tervist," toob õde näite.

Harkus ravivad praegu rahvast perearst Eva Szirko, õed Kaja Kamarik ja Nadežda Petrova. Kamariku kinnitusel on nende kanda kogu esmatasandi arstiabi. Ainukesed protseduurid, mille pärast peab sõitma Tallinnasse, on röntgen ja endoskoopilised uuringud.

Kardiogramm ehk EKG on perearstipraksises rutiinuuring, mida tehakse igapäevaselt kohapeal. Samuti tehakse Harkus ka näiteks kõhukoopa ultraheliuuringut. Kui on mingil põhjusel vaja leidu täpsustada, siis läheb patsient kordusuuringule kõrgema etapi asutusse.

"Analüüse saame siin võtta vastu kolmel korral nädalas," seletab Kamarik.

Patsiente kõikjalt

Samuti antakse vajadusel ka esmaabi. Nadežda Petrova on kirurgiaõde ning kergemad sidumised, haavade esmaabi ning õmblused jäävad tema hooleks.

Kokku on perearsti nimistus praegu ligi 2000 inimest. Lisaks alevikule teenindatakse Harkujärvet, Tiskret, osaliselt Väänat ja Tabasalut. Samuti on nimistus mõned pered ka Saue valla piiriäärsetest paikadest.

Erakorralisematest juhtumitest meenutab Kamarik paari korda, kui nende poole on pöördutud ilmse südameinfarktikahtlusega.

Selleks on lausa autoga Harkusse sõidetud. Asja lähemalt uurides on selgunud, et asjad on tõsised ning Tallinnast kohalekihutanud kiirabi on patsiendi haiglaravile toimetanud.

Püsige haigena kodus

Et sügisel ja talvel ise terve püsida ning kaaslasi mitte nakatada, jagab Kaja Kamarik läbiproovitud nippe.
• "Esimene soovitus on värske õhk, korralik puhkus ja õige toitumine," õpetab Kamarik. Tema kinnitusel pole väikese palaviku ja nohu ning köhaga kulgev haigus gripp. Gripp võib kulgeda raskelt ja anda ohtlikke tüsistusi.
• Siiski on parem haigustega koju jääda, et kaaslasi või kolleege mitte nakatuda. Päris gripi vastu kaitseb kõige paremini vaktsineerimine, mis ongi ainus selle haiguse vastu toimuv profülaktika.
• Raviteenused Szirko OÜ töötab E, K ja R kell 7.30-16.30 ja T ja N kell 9-18.