Poliitika neelas kogu aja: Märjamaal loengut pidanud paevana jutuga paeni ei jõudnudki

Läinud kolmapäeval rippus Märjamaa raamatukogu saali seinal Eestimaa kaart ja kaminas lõõmas tuli. Kõik see lõi sobiva raami geoloogiaprofessor Rein Einasto jutule, milles ta käsitles nii väikese Eesti kui globaalseid suundumisi.

„Kallid aatekaaslased! Need te olete, sest teised siia ei tule," alustas külaline oma mõttearendusi teemal „Maast ja ilmast, alustades paest ja lõpetades poliitikaga". Paevanana tuntud Rein Einasto tõdes, et globaliseerumine on hakanud asenduma kogukondlikkusega. „Väike ongi suur," ütles ta ja soovitas eestlastel Jaan Kaplinski mõtet kasutades olla rohkem indiaanlased - neis oli vastuhakkamise vaimu ja seda peaks ka eestlastes palju enam olema.

Kogu Einasto esinemine oli kantud kriitilisest hoiakust valitseva võimu suhtes. Võim ei taha kuulda riigikontrolöri hoiatust, et Eesti on ummikteel. Einasto ei pidanud õigeks, et suured päevalehed ei toonud ära aasta isaks valitud Aldo Kalsi mõtteid, mis seotud Tartu rahulepingus sõnastatud piiridega.

Maalehte pidas ta rahva hääle väljendajaks, samuti kohalike lehti, kus saab ka peavoolust erinevaid mõtteid välja öelda. Toompea saadikud on mitte „meie", vaid „nemad", kes üksnes teevad näo, et kuulavad rahva häält.

Ta peab kõigis meie tegevustes ülimuslikuks kultuuri kõige laiemas mõttes, mitte majandust. Tehnoloogia areneb praegu nii kiiresti, eetika ei tule sellele järele, kuid neis oludes on just väikestel üksustel suur roll. See tähendab ka kodanikuühiskonna tõusu, mille kinnituseks on nii paljude valimisliitude võit kohalikel valimistel. Esineja arvates tähendab eestlastele mõiste „kodu" juurtega maas olemist, aga kiire elutempo põhjustab vaimset kodutust või seisukoht „kodu on kõikjal" hoopis juurtetust ja kodutust. Ta kutsus üles kogukondlikkust suurendama, oma mõtteid sõnastama ja eri kanalite kaudu levitama. „Me ei tohi vaikida selle suhtes, mis on ebaõiglane," rõhutas Einasto.

Loomulikult puudutas esineja ka Rail Balticut, mida ta sellisel kujul riigile vajalikus ei pea: väike maa ei suuda selle ehitamise koormat kanda, kui muud asjad jäävad lohakile. „Ma lähen ägedaks, kui võetakse kasutusele jõuargumendid, mitte argumentide jõud. Kui kiirustatakse ja ei anta aega asju läbi mõelda," tunnistas Einasto. Emotsionaalne esineja lausus, et tunneteta pole ka mõistusel jõudu, aga meie poliitikud halvustavad tundeid. „Meil oleks vaja hooliva olekuga naispresidenti." Kuulajate ja kõneleja vahel tekkis vaimne sild, küsiti ja kosteti.

Kõigega ei pruukinud nõus olla, kuid edasimõtlemiseks oli ainet küllaga. Olgu öeldud, et poliitika neelas seekord kogu aja ja meie rahvuskivini paevana seekord ei jõudnudki, aga ta lubas tagasi tulla.