Keila noored teevad oma volikogu
Kohtumine toimus ajurünnaku vormis. Seltskond oli jagatud laudade vahel, igal neist oli oma keskne teema ja jutujuhid, ülejäänud seltskond vahetas laudu iga paarikümne minuti tagant, noored ja külalised istusid läbisegi.
Kuigi osaluskohviku läbiviija Ivar Krustok ütles üritust sisse juhatades, et õige diskussiooni käigus võib ka tülli minna, suuri vaidlusi ei tekkinud. Samuti ei tekkinud barjääri kahe põlvkonna vahele. Noored olid meeldivalt üllatunud, et kõik kutsutud kohale ilmusid ja arutelust elavalt ja heatahtlikult osa võtsid.
Teemad, mida noored pidasid oluliseks , olid haridus, keskkonnahoid, linna turvalisus, noorte areng ja tulevik, ettevõtlikkus ja linna juhtimine.
Eri seltskondade aruteludest sündinud mõtted koondati ja tehti kõigile teatavaks. Mõned väljavõtted järeldustest: Haridus. Linna haridustegevuse kavandamisel peame paratamatult arvestama Tallinna lähedust. Praegused õppekavad on liialt teadmistekesksed, õpitakse küll erinevaid aineid, kuid ei õpetata ettevõtlikkust. Eneseharimine ei ole noorte hulgas populaarne. Rohkem tuleks kasutada nende õpitut, kogemusi, kes on Keilast mujale õppima või tööle läinud.
Keskkonnahoid. Kiiremini tuleks lahendus leida tondilossidele - vanale gümnaasiumihoonele ja eriti kunagistele vabrikuhoonetele Jaama tänaval. Keskpargi projektiga peaks edasi minema ja männik võiks olla hõredam, praegu on see kohati läbipääsmatu. Prügikaste võiks rohkem olla ja koeraomanikud peaksid oma hoolealuste järelt ise koristama. Linnaaedniku tehtu on Keilale heaks visiitkaardiks, samuti terviserajad.
Turvalisus. Pole saladus, et suitsetama hakatakse juba 6.- 7. klassis - selle kahjulikkust tuleks hakata selgitama veelgi varem. Alkohol on alaealistele kergesti kättesaadav, aga millal viimati tuvastati seadust rikkunud müüja? Uue tänavavalgustuse saades muutub linn loodetavasti valgemaks, rohkem võiks probleemsetes kohtades olla videokaameraid. Üldiselt on linn küllaltki turvaline, mis ei tähenda , et G4S patrull ei peaks oma sõidumarsruuti sagedamini muutma.
Noorte aktiivsus ja ettevõtlikkus. Ligi 30% Keila elanikest on noored, neist ainult kolmandik väga aktiivsed. Keilas on palju sportimisvõimalusi, rohkem võiks olla muid vaba aja veetmise võimalusi. Ellu võiks kutsuda Keila ettevõtjate klubi ja juurutada kaubamärgi „Toodetud Keilas".
Keila linna juhtimine. Noortevolikogul võiks olla samasugused komisjonid nagu linnavolikogul. Kui linnavolikogu komisjonid oma istungeid peavad, võiks nendele kutsuda ka noortevolikogu esindaja. Nii jõuaks noorte hääl kõige paremini linnaelu otsustajateni.
Noorte areng ja tulevik. See, et noored Keilast lahkuvad, on mõneti paratamatu, sest Keila võimalused ennast arendada ja teostada on piiratud. Neid võimalusi tuleb aga pidevalt juurde luua, et vähem lahkutaks ja rohkem tagasi tuldaks. Elamiseks on Keila hea koht.
Keila Linna Noortevolikogu on alles formeerumas, põhikirja koostamine lõppetapis. Küllap uuest aastast kuuleme neist rohkem. Lõpetuseks tooksin ära nende noorte nimed, kes on hetkel noortevolikogu n-ö tuumikgrupi koosseisus: Siim Poolak, Kaide-Liis Suurväli, Elina Heinsalu, Hannamari Vaher, Annabel Voomets, Rasmus Maasen, Maiko Saluorg, Joonas Tammeaid, Jaanus Väljamäe (juunior), Ivar Krustok, Brita Rikkolas, Kaspar Kuus, Karolin Koppel, Tiare Truss, Maiu Meigo. Jätke nimed meelde - te kuulete neist veel!
