„Elasime Valdeku tänavas, meie vastas asus kaks lasteaeda. Ühes neis olime järjekorras 280-ndad... Lõplik plõks käis peas siis, kui poeg kooliealiseks sai. „Mulle ja mu elukaaslasele ei mahtunud pähe, et meie esimese klassi poiss peab hakkama iga päev Tallinna närvilises liikluskeerises liiklema.

Kaks aastat tagasi tuligi Võrnode pere koju tagasi. Nüüd käib poeg Vinni- Pajusti gümnaasiumis ja see koolitee on lapsele turvalisem kui olnuks Tallinna oma. Rauno tegeles oma koju rajamisega Kehalasse. Ka igapäevatöö tõlke- ja trükiagentuuris OÜ Imagoline võimaldas elukohamuutust. Kodu ehitamise kõrval otsustas ta neli aastat tagasi, et osaleb temagi, nagu mitmed teised Võrnod nende suguvõsas, kohalikel valimistel. Osutus valituks ja valiti tookord volikogu aseesimeheks.

Volikogu tööga tihedamalt kokku puutununa ütleb ta, et volikogu esimehe peamiseks ülesandeks on juhtida volikogu istungit ning täita kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis vallavolikogu sisult ju on, ees seisvaid ülesandeid.

Vallavolikogus on ju nagu Riigikoguski, kus 90% eelnõudest, mis hääletusele tulevad, on ette valmistanud valitsus. Edasi käib eelnõude menetlemine komisjonides ja sealt jõuab menetletav dokument edasi parlamenti lugemisele ja hääletusele.

Kuna volikogu ainupädevuses on otsustada valla arengus olulised küsimused, nagu eelarve, arengukava, planeeringud, investeeringud, valla osalemine teistes organites, toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine jpm küsimused - neid on KOKS-s ligi 40 -, siis on mõistetav, et volikogu teeb tihedat koostööd vallavalitsusega.

„Volikogu esimehena soovin aidata kaasa Vinni valla hea maine ja imago kujundamisele, avatumale suhtlemisele vallas," lisab Rauno Võrno. Ta leiab, et igaüks meist on oma muude rollide kõrval ka oma valla saadik. „Soovin, et võiksime olla uhked oma valla ja selles toimuva üle."