Mall Võhandu VII Pandivere päeval koos volikogu esimehe Olev Liblikmanni ja Soome sõprusvalla Hausjärvi delegatsiooni juhi Vilho Vanhaneniga 28. mail 1994. a. Foto: Ekke Võhandu
FOTO: Väike-Maarja Valla Infoleht
Üle on tulnud elada erinevaid aegu - raskemaid ja kergemaid, halvemaid ja paremaid.
Omavalitsuslik elukorraldus oli algul kõigile võõras ja harjumatu, teadmisi nappis ja kogemusi ei olnud kellelgi. Paljudele küsimustele oli vastuseid raske, kui mitte lausa võimatu leida. Küsida polnud kusagilt, paljuski tulid lahendusteed lihtsalt välja nuputada ning need toimima panna.
Väike-Maarjal olid juba enne valla moodustumist tekkinud kontaktid Hausjärvi ja Sonkajärvi valdadega Soomes. Sealsete vallajuhtide oskusteave oli meile tol ajal hindamatuks abiks. Mall Võhandu oli nende seas, kes sai eeskätt Hausjärvi kogemustele tuginedes kaasa rääkida siinse elukorralduse kujundamises.
Aja jooksul on suhtumised, olud, arusaamad, tõekspidamised ja inimeste väärtushinnangudki väga palju muutunud ning see, mis algul tundus keerulise ja probleemsena, on nüüd vahest lihtsalt mõistetav ja lahendatav. Aga on ka vastupidiseid tõdemusi.
Allpool toodud küsimuste-vastuste kaudu püüame avada Mall Võhandu rikkalikku kogemustepagasit ning saame heita pilgu tema tegevusele volikogu liikmena aastatel 1989-2013.
Oled vallavolikogusse kuulunud selle moodustamisest saati. See teeb kokku seitse koosseisu ehk ligi veerand sajandit. Millise pilguga vaatad sellele ajale tagasi nüüd, mil Sa enam volikogusse ei kandideerinud?
Need olid tegusad aastad täis rohket tööd ja nii südamevalu kui ka kordaminekuid ja rõõme. On hea meenutada, et paljud inimesed on pöördunud oma murede ja probleemidega minu poole ja ma olen neid alati püüdnud aidata nii nõu kui ka "jõuga". Tahaksin öelda veel seda, et esimestes koosseisudes olime alles üsna oskamatud. Kõik oli uus.
Kogemused puudusid. Tänu Soome sõprusvalla Hausjärvi (olin sõprussuhete koordineerijaks) vallajuhtidele saime tõsise koolituse, kuidas volikogus töötada ja asju ajada.
Millise valdkonnaga oled selle aja jooksul kõige põhjalikumalt tegelenud? Põhiliselt sotsiaalvaldkonnaga. Olen mitmes koosseisus olnud volikogu sotsiaalkomisjoni esimees. Lahendusi on tulnud otsida väga paljudele sotsiaalset laadi küsimustele. Loodusainete õpetaja teadmised-oskusedkogemused on aga aidanud mul nii mõnigi kord kaasa rääkida ka keskkonnaalastes küsimustes.
Kuidas on elukorraldus, olustik ja inimeste suhtumised selle aja jooksul muutunud? Ääremaad on aina rohkem ääremaastunud.
Tegusad inimesed asuvad mujale tööle ja ka elama. Lapsi sünnib vähe. Abivajajate arv suureneb ja suureneb ka nende nõudlikkus. Õpitud abitusest ei ole võimalik lahti saada. Oma õigusi teavad kõik, kuid kohustustest ei taheta üldse rääkida.
Kuidas on ajas muutunud probleemistik, millega on tulnud kokku puutuda? Probleeme on olnud palju. Mõned näited: esimestes koosseisudes tuli mul aidata inimestel pensione saada, isikut tõendavaid dokumente hankida, selleks tuli sageli leida abivajajatele tunnistajaid ja anda nõu, kuidas arhiividest vajalikku kätte saada, tuli ka ise abivajajatega koos seal käia. Pöörduti minu poole kui kaev sai veest tühjaks või kadus elekter. Sageli tuldi, et momendi elukorralduse asjus mõtteid vahetada.
Palju kannatust nõudis Kiltsi rongipeatuse taas avamine. Ka nüüd on tulnud sageli nõu anda - see on ju hea, sest näitab, et sinuga arvestatakse ja sinule loodetakse. Tahan öelda, et praegu on meie vallas sotsiaalprobleemide lahendamine hästi korraldatud, kuna on loodud toimiv sotsiaalvõrgustik. Kas lahenduste leidmine on aastatega muutunud lihtsamaks või hoopis keerulisemaks?
Nii ja naa. Ükskõik millise probleemi ükskõik, milline lahendus, toob alati kaasa uue probleemi.
Mida Sulle endale on andnud osalemine vallavolikogu tegevuses - kas see on olnud võimalus või pigem kohustus?
Mõlemad. See on andnud võimaluse valla arengu suunamisel kaasa rääkida. Aga kohustus on see kindlasti ka. Volikogu liikmel ja eriti alalise komisjoni esimehel on vaja palju tööd teha, et valla kodanike ja paikkonna probleemidega kursis olla ning proovida õigeid otsuseid teha. Oled oma elu pühendanud õpetajaametile.
Kas õpetajana töötamine ning õpilaste ja kodudega tihe kokkupuutumine aitas Sul ka volikogu liikmena probleeme laiemalt näha ja nende lahendamist suunata?
Jah. Otsene kontakt on ikka kõige parem, sest see annab kõige õigema ülevaate probleemi põhjustest.
Kuidas tunned, kas suutsid volikogus olles kõik soovitu ja olulisena tundunu ka ellu viia või jäi midagi hingele kripeldama?
Mitte kunagi ei saa öelda, et kõik on tehtud. Paljud probleemid ja nende lahendused ei saa sõltuda ühest inimesest. Mina proovisin anda endast maksimumi, lähtudes oma tõekspidamistest.
Aga ..., ettevõtlus ja töökohad ..., ääremaad ... , lapsed ja kodud ..., noorte käitumine... Muret teeb ka, et lastetoetused on väga väikesed ja et riigi poolt pole suudetud neid viimase kümne aasta joosul suurendada.
Mida soovid ja millised õpetussõnad oma kogemustest annad kaasa nüüd oktoobris valitud uutele volikogu liikmetele?
Tehke endale ausalt selgeks, miks te tahate vallavolikogus töötada. Ärge puuduge volikogu istungitelt ja komisjonide koosolekutelt!
Jääge igas olukorras distsiplineeritud ja viisakaks inimeseks!
Püüdke jääda kindlaks oma tõekspidamistele! Sidney Friedman on öelnud: "Edu tagab julgus unistada, arukus, et kokku panna realistlik plaan, ja tahe see ellu viia."
Soovin kõikidele uutele vallavolikogu liikmetele julgust unistada, arukust, et kokku panna üks väga hea arengukava paranduste lisa, ja, mis kõige tähtsam, kavandatu ellu viia!