Algse nimega Vitni asulat on esmamainitud Taani hindamisraamatus 1241. aastal. Muinasajal kuulus Vitni Lemmu kihelkonda, hilisemal ajal Viru-Jaagupi kihelkonda.

Arvatavalt elas 1241.aastal külas 140-150 inimest (praegu Vana-Vinni külas veidi üle saja inimese).

Üheks vanemaks märgiks piirkonnas võib lugeda Rakvere-Koeravere vallseljandikul kruusa kaevandmisest allesjäänud Vinni mägesid, mis tekkisid mandrijää taganemisel kümme tuhat aastat tagasi. Vinni mäed olid möödunud sajandi esimesel poolel (Eesti Vabariigi algusaastatel) külarahva suvine pidude korraldamise koht, kus peeti jaanipäeva, esitati näidendeid ja mängis puhkpilliorkester. Viimane suurem pidu toimus seal 1951. aastal. Infotahvlil võib näha fotot viimasest peopiletist, samuti küla ümbruses olevatelt põldudelt leitud pronksist ehteid ja muud huvitavat.

Infotahvel asub külakivi kõrval. 2011.aastal möödus Vana-Vinni küla kirjalikust esmamainimisest 770 aastat. Sel puhul avasid külaelanikud 1.oktoobril Kalju Vaga eestvedamisel graniidist põllukivi tahvliga "Vana-Vinni 770".