Juhatuse esimees Kaidi-Mari Liping tegi lühikese ülevaate aastatel 2009-2013 toetatud projektidest. Kokku on toimunud 10 taotlusvooru, mille jooksul toetatud 282 projekti kokku 2,3 miljoni euroga. Kohalike omavalitsuste lõikes on enim toetust läinud Meremäe, Misso ja Räpina valda. Aktiivseimad taotlejad on mittetulundussektorist (66%), järgnevad ettevõtjad (24%).

Mihkel Laan OÜ-st Cumulus Consulting edastas oma ettekandes mõtteid Eesti LEADER-meetme kohalike tegevusgruppide strateegiate vahehindamisest ja Piiriveere Liidri strateegiast. Piiriveere Liideri tugevustena tõi Laan muuhulgas välja tegevusgrupis tugevasti juurdunud "meie-tunde", mille tõenduseks on mitmed ühised ettevõtmised, mida tehakse initsiatiivgrupi ettevõtmisel Leader rahastuseta. Piirkonna väljakutseid kommenteerides tõi Laan välja, et ainuüksi Leader vahenditega on keeruline mõjutada strateegia üldist eesmärki, et tegevuspiirkonna elanike arv ei väheneks.

Kairi Kasearu Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpedagoogika instituudist tegi huvitava ettekande piirkonnas toimunud muutustest viimase kümne aasta jooksul. 20-34-aastaste meeste ja naiste suhe on selgelt tasakaalust väljas. "Tinglikult võib öelda, et valitseb pruudi puudus, mis mõjutab selgelt sündimust," leidis Kasearu. Piirkonna jätkusuutlikkuse tagamisel on võtmeküsimuseks pereloomise eas inimestele elukeskkonna tagamine, soodustamaks nooremaealiste inimeste jäämist, naasmist ja sisserännet piirkonda.

Piirkonna majandusnäitajaid käsitlev ettekande osa tõi välja, et Piiriveere piirkonnas tegeletakse enim põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügiga. Võrreldes Eesti keskmisega tegeleb Piiriveere piirkonnas keskmiselt rohkem ettevõtteid majutuse ja toitlustusega.

Võrumaa Arenguagentuuri juhataja Ivika Nõgeli eestvedamisel andsid kõik seminaril osalejad oma panuse SWOT analüüsi valmimisse. Piiriveere tegevuspiirkonna peamiste tugevustena, mida peaks võimendama, toodi välja mitmepalgeline pärimuskultuur, tuntud kaubamärgid, hea elukeskkond peredele, tule-maale-elama kogemus. Nõrkusteks, mille vähendamise poole püüelda, peetakse ressursside alakasutatust, tugeva tööharjumusega ja oskusliku tööjõu vähesust, tasuvate töökohtade vähesust. Võimalused, mida ära kasutada, on piiriäärsus ja vene turu lähedus, kasvav nõudlus "rohelise" järele, (vene) turistide suur huvi piirkonna vastu, linnaelanike kasvav soov maalähedase elukeskkonna vastu. Ohtudena toodi välja väljarände trendi jätkumine, avalike teenuste kadu, maaelu nõrgestav (regionaal)poliitika.

Strateegiaseminari ettekanded on kättesaadavad Piiriveere Liideri kodulehelt.

Piiriveere Liider on üks 26-st Eestis tegutsevast Leader tegevusgrupist. Kõik tegevusgrupid peavad 2014.-2015. aastal uuendatud strateegiad koostama ning tegema otsused, milliseid tegevusi toetama hakatakse. Projektitoetusi on taotlejatele eeldatavasti võimalik Leader rahadest taas jagama hakata 2016. aastal.