Haaslava valla meditsiinitöötajad: ülesöömine on jõulude ajal väga levinud
Anne: Sattusin siia kaks aastat tagasi, kui eelmine apteeker ei suutnud apteeki enam uuesti avada. Vald pakkus omalt poolt ruumi remondi ja mööbli ja nii see otsus tehtud saigi.
Anne, mis on teie ametinimetus, apteeker või proviisor?
Anne: Mina olen proviisor. On olemas proviisorid, kes on kõrghariduse baasil hariduse omandanud ja farmatseudid, kes on keskhariduse baasil omandanud. Apteeker võtab ühise nimetusena need kaks kokku.
Virve ja Riina, kuidas teie tandem kokku sai?
Virve: Eelmine õde ütles, et tema enam ei tule ja olin siis eelmise aasta augustikuus üksinda. Riina oli just maale kolimas...
Riina: Oli nii, et kolisin sel ajal maale ja tegin palju töötervishoidu ning sõitsin palju mööda vabariiki ringi. Maalt oleks olnud seda raskem teha ja küsisin siis vallavanemalt niisama, et mis teil noortele inimestele pakkuda on, ja sain teada, et Virve just otsib õde.
Virve: Mina otsisin ja ei jõudnudki veel kuulutada, kui tuligi õde ise kohale. Kohalike vastuvõtt on Riina suhtes väga positiivne olnud.
Olete kursis riigikohtu otsusega kaotada apteekide asutamispiirangud. Kuidas sellesse suhtute?
Anne: Suhtungi nii, et vaatan, kuidas targad inimesed kõrgel ja kaugel otsustavad. Maa-apteeke võib see minu arvates nii ohustada, et tööjõud võib minna linna parema palga peale.
Virve: Loodan, et ta meid ei ohusta. Vahepeal kui ei olnud apteeki, oli see väga halb seis meie jaoks. Seda aega ei taha meenutadagi. Õnneks on praegu vallas kaks korda nädalas bussiring, mis võimaldab inimestel apteeki ja arsti juurde tulla ja ega linn ka kaugel pole. Koostöös sotsiaaltöötaja ja politseiga pole keegi kuhugi viimata või toomata jäänud.
Kas praegune seis, kus Roiu apteek on avatud kolmel päeval nädalas, on piisav?
Virve: Jah, on piisav ja lisaks on apteeker väga vastutulelik olnud. Kui on kellelgi väga vaja, on ta ravimeid toonud ka tööaja väliselt.
Mida ilmade jahenedes apteegist enim ostetakse?
Anne: Ostetakse küll ka immuunsüsteemi tõstvaid aineid, kuid ma ei ütleks, et see maal oleks nii tähtis, kuna maainimesed teavad juba oma talupojamõistusega, mida tarvis. Neil on see, mida nö. kodukootult saab. Kuivatatakse ka näiteks ise ravimtaimi. Apteegist ostetakse muidugi palju raviteid. Talvel on külmetust ja liigesevalu inimestel rohkem, see on erinevus suvega.
Kuidas suhtute e-apteeki?
Anne: Ma olen kolmkümmend aastat selles ametis juba töötanud ja kõik muutused üle elanud, elan ka selle.
Virve: See on hea, kui see suurendab ravimite ostmise kättesaadavust. Näiteks võiks ta olla lisavõimaluseks apteekide kinni oleku aegadel. Samas ei usu ma, et vanem inimene oleks väga aldis seda võimalust kasutama. Seal puudub ka vahetu suhtlus, mida oleks eriti vaja retseptiravimite puhul.
Mida arvate mõttest lubada osad ravimid müüki supermarketitesse?
Anne: Iga kingsepp peaks jääma oma liistude juurde. Kui on toidupood, siis müüb ta toitu, kui on juuksur, siis ta lõikab juukseid. Ravimid olgu apteekides!
Virve: Mina päris õigeks seda ei pea, et ravimid on nii kergesti kättesaadavad. Kui näiteks peavalu on vähesest magamisest või ülepingest, siis ravim peavalu ära ei võta ja peaks hoopis puhkama. Lisaks peab arvestama erinevate ravimite koosmõju.
Riina: Jah, olen nõus. Isegi kui apteegis olles tead, siis ikka küsid, mida ja kuidas annustada.
Apteegis käib üsna suur hulk inimesi, kellel tõbi küljes. Kuidas ise viiruste levimise ajal ennast nakatamise eest kaitsete?
Anne: Mina pigem olen selline taimetee-inimene, mitte tableti-inimene. Esimene asi, mis aitab on muidugi usk. Kui sa usud, et see tee sind aitab, siis ta aitab.
Milline on teie omavaheline apteekriarsti vaheline koostöö?
Anne: Ikka igapäevane. Päris tihe. Me püüame koos asjadele lahendusi leida.
Virve: Kui me praegu kirjutame välja toimeaine-põhiseid retsepte, kus inimene saab ravimi ise valida, siis ta võib ilma apteekrita jääda ravimi valimisel hätta ja apteeker soovitab, millist ravimit osta.
Vald planeerib Roiule uut kogukonnakeskust. Milliseid muutusi see kaasa toob?
Virve: Ruutmeetreid me projekti järgi küll tulevikus juurde ei saa, kuid võib-olla võiks võtta juurde teise õe, kes tegeleks profülaktilise tööga, näiteks nõustamisega. Seal uues hoones saavad olema kõik teenused koos ja see on ikka hea.
Mida saate rahvale soovitada, kuidas külmal ajal tervena püsida?
Virve: Kindlasti tuleb jälgida oma riietust. Samas tuleb viibida piisavalt väljas. Teeb muret, et kuigi väiksemad lapsed on piisavalt õues, siis juba natuke vanemad teismelised lapsed enam mitte. Jälgida tuleks ka toitumist. Hommikul kooli ei tohiks lapsed kindlasti söömata minna, sest sellest võib peavalu saada.
Mida soovite vallarahvale südamele panna?
Virve: Inimesed ei registreeri arsti vastuvõtule ette ja tulevad kohale. Soovitame anda oma tulekust teada. Nii saaks ilma ootamata kohe temaga tegelda.
Kuidas vältida jõuluajal ülesöömist?
Virve: Rasvase toiduga ülesöömine on jõulude ajal väga levinud. Mõelge läbi, mida, kui palju ja millal süüa. Tasuks pidada vahet, juua vett vahepeal ja mitte süüa silmadega. Sööge aeglaselt, käige liikumas vahepeal ja siis pole nii suurt ohtu haiglasse sattuda.
Mida soovida jõuludeks?
Anne: Soovin häid mõtteid.
Virve ja Riina: Ikka terve olla. Sööge täisväärtuslikku toitu, puhake, liikuge.
