Elutervena mõjus näitlik joonis, mille abil kodanikeühendus linnainimestele selgitas, mida kujutab tänapäeval endast üks põllumajandusettevõte. Eluterved olid ka pealtnäha lihtsad küsimused, mis muutuvad enesestmõistetavaks siis, kui asjad, mis inimese elu paremaks muutmise vahendiks (seadused, raha jms), vahendite sekka panna ja lähtuda ka päriselt inimesest, kelle nimel kõik käib.

Raudteegi on vaid vahend

Kiirraudtee planeering puudutab kolme maakonna inimesi, kes on nüüdseks koondunud ühendusse Avalikult Rail Balticust. See, mis Toompeal 11. detsembril toimus, oli ühenduse, kolme maavanema, vallavanemate (üldse kokku üle 40 inimese) kohtumine riigikogulastega. Kohal oli mitme ministeeriumi ametnikke ja keskkonnaministeeriumist ka minister.

Kodanikeühendus oma täpse ja kontsentreeritud ühisettekandega selgitas muudele oma vaateid ja sai ülevaate probleemidest nii teemati kui geograafiliselt.

“Ka raudtee on ikkagi vaid vahend,” toonitas kohe kohtumise alguses ühenduse asutajaliige, Raplamaa Kehtna valla Metsaääre küla elanik Vahur Tõnissoo, kes oli üks nn lihtsate küsimuste sõnastajaid. See asetas lähtepunktid õigesse järjestusse. Pikemalt öeldes: inimesed ei ole raudtee, vaid raudtee inimeste teenistuses; ta on vahend, mille abil inimesed jõuaks oma eesmärgini Euroopaga mõistlik raudteeühendus tekitada.

See oli ka tähtis rõhutus, mis Eestis juba laialt levinud stereotüüpi (“kõik virisevad, et tehke, kuid ainult mitte minu aia taha”) lõhub, et kodanikuühendus raudtee vastu ei ole. Soovitakse aga, et uus raudteeühendus oleks mõistlik, elukeskkonda võimalikult vähe kahjustav, et planeering oleks aus, kõigile nähtav ja kogukondi arvestav ning et tekkivad kahjud oleks õiglaselt kompenseeritud.

Mõtle oma Eestile

Kõige muu kõrval oli sõnavõtte, mis sundisid Eesti olevikule laiemalt mõtlema. Sundi tekitasid avameelsed patriotismiväljendused, mis on loomulikul kombel olemas, kui inimesed räägivad oma kodupaigast.

Näiteks Pärnumaa Vändra vallavolikogu esimehe Tarmo Lehiste jutt Kaisma-Kergu piirkonnast, mis asustushõreduse poolest pole Eestis erand.

Tarmo Lehiste kirjelduse järgi sai see paik esimese paugu pärast Eesti taasiseseisvumist, kui muutus kogu elukorraldus. Kuna inimesi elab kohapeal vähe, on ümberkorraldused ja nendega harjumine olnud vaevalisemad ja võtnud kauem aega. Nüüd, kui normaalne elu on taastunud, ähvardab uus šokk ‒ piirkonda poolitav, kaheksat elamist enda alla jättev ja peamist suurimat tööandjat lõhkuv raudteetrass.

“Kui suur ühe kogukonna taluvus üldistes huvides olla saab?” küsis Tarmo Lehiste. Tasub meenutada, et Rail Balticu planeeringu alusuuringus, mis rootslaste tehtud, oli üks soovitusi vältida suure asustustihedusega paikasid, kus rahulolematuse võimalusi rohkem. Millega aga riskime, kui oma hõredalt asustatud maapiirkondadest üle sõidame?

Kogukond oli ka Raplamaa Kehtna valla Valtu-Nurme külavanema Helen Lingi teema. Tema küsimus oli lausa jahmatavalt lihtne: “Mis asi see on, mis tegelikult takistab planeerijail raudteetrassi välistavate tegurite loetellu lisama kohaliku kogukonna?”

“Ei ole ju nii, et meil on vaid vabadus oma piirkonna eest seista. Tegelikult on meil ka kohustus seda teha,” märkis Harjumaa Kiili valla Sõmeru küla elanik Katrin Martinson.

Võrdväärne partner

Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust pakkus Toompeal end poliitikuile ja valitsusele võrdväärseks partneriks. Vähemalt riigikogulased võtsid pakkumise vastu, kui moodustasid järgmisel päeval toetusrühma, kes hakkab kodanikeühendusega tihedalt suhtlema.

Et sellised koostöövormid võivad olla tõhusad, on kodanikeühendus juba näidanud. Näiteks sellega, et Raplamaa raudteetrassivariantidega seotud omavalitsused on jõudnud trassivalikuis ühistele seisukohtadele ja Harjumaal alles hiljuti (18. detsembril) järgiti eeskuju.

Võimalik, et selline suur ühistöö hakkab toetama omakorda ametnikke. Toompea kohtumisel kurtis Rapla maavanem Tiit Leier, kuidas maavanemad on saatnud justiitsministeeriumisse kiirraudteega seonduvalt seaduse muutmise ettepanekuid (puudutab maade kompenseerimist), millele pole pooleteise aasta vältel vastust saanud...

***
Toompea kohtumine näitas, et Eestis on piisavalt palju kodanikke, kes enam ei ütle, et neist ei sõltu siin riigis midagi. Vahur Tõnissoo rääkis, kuidas oleks täiesti loomulik, kui riik oma kodanikule, kelle kodu ikkagi jääb raudteetrassi alla, saaks kohe teha pakkumise, et riigi kulul ehitatakse asenduskodu kas kinnistu teise serva või mujale. 

Selle järgi saavad teisedki ühiskonnaliikmed end vast testida. Kes samuti tunneb, et riigi niisugune käitumine oleks loomulik?

Kodanikeühenduse Avalikult Rail Balticust kohtumine Riigikogu liikmetega 11. detsembril 2013 on järelkuulatav YouTube-is
Vt ka: www.avalikultrailbalticust.ee ja www.facebook.com/avalikult.rail.balticust