Täna on Vaika linnuriigi rajaja 130. sünniaastapäev

6. jaanuaril kell 12 tähistatakse Eesti looduskaitse rajaja Artur Toomi 130. sünniaastapäeva Kihelkonna kalmistule mälestuspärja asetamisega.

13. jaanuaril kell 18 kutsuvad aga keskkonnaamet, riigimetsa majandamise keskus ja Saaremaa merekultuuri selts Loonale RMK teabekeskusse Artur Toomi elutööle pühendatud loodusõhtule.

Artur Toomist kõnelevad keskkonnaameti biosfääri kaitseala nõunik Arvo Kullapere, ajaloolane Bruno Pao, ettevõtja Andrus Aumees jt. Õhtut juhib RMK teabespetsialist Kadri Kullapere.

Samas on väljas näitus, mis kajastab Artur Toomi elutööd ja tema traagilist saatust.

1884. aasta 6. jaanuaril Valjala vallas Sagariste külas sündinud Artur Toomist kujunes eelmise sajandi alguses Vilsandi tuletorni ja päästejaama ülemana töötades pühendunud loodusekaitsja. Peagi hakati meest Linnukuningaks kutsuma.

Toom oli Vilsandi tuletorni ülevaataja, Saare-, Hiiu-, Muhumaa ja nende ümbruse saarte tuletornide ülem, Vilsandi hüdrometeoroloogiajaama vaatleja-juhataja, lootside, tuletornide ja meremärkide valitsuse volinik, Saare-, Hiiu- ja Muhumaa päästejaamade ülevaataja, Tartu ülikooli volinik, mereside Vilsandi posti vanem, Vilsandi rannavanem, Vilsandi posti-, telegraafi- ja telefoniagentuuri juhataja, Eesti Punase Risti volinik ning Kaitseliidu Saaremaa maleva mereüksuse pealik. Toom osales veel mitmes ühiskondlikus organisatsioonis, pälvides nii rahva kui ka valitsuse tunnustuse. Nii oli ta riigiparkide valitsuse looduskaitse usaldusmees ja Philadelphia geograafia seltsi liige.

1927. aasta 24. juunil rajas ta Vilsandi saarele muuseumi. Toom juhendas saarel ekskursioone ja tegi Saaremaa koolides loodushoiualast kasvatustööd.

Punavõim arreteeris tunnustatud looduskaitsja 1941. aastal. Artur Toom saadeti Bisserovo vangilaagrisse, kus ta 1942. aastal suri. Artur Toomi on autasustatud mitmete aumärkidega, nagu näiteks Georgi risti 4. järk (1916) ja Eesti Wabariigi looduskaitse märk (1940).