Nii kirjutas pea poolteist aastat tagasi, 25. oktoobril 2012, Harku Valla Teataja. Ehitustööd olid siis just käima läinud. Nüüd, vahetult enne jõule 2013, võeti taas oma kunagise kõrguse saanud tõllakuurilt maha sarikapärg.

Tõllakuuri taastamise üks eestvedajatest, Vääna Külakoja juhatuse liige Kaido Kruusoja: "Üldiselt on ehitus kulgenud plaanipäraselt. Möödunud kevadel-suvel valas ehitusfirma HR Restauraator betoonkaaristu, restaureeris säilinud müüriosad ning valas peale betoonvöö - et ilmastik enam müüre murdma ei pääseks." Siis oli ehituses väike paus.

...sest kaared seovad muljetavaldava ehitise tervikuks. Mõisa tõllakuur on kõrgem kui mõis ise. Aga nii on see olnud ka ajaloos

Vald tuli appi

Kaido Kruusoja: "Vääna Külakoda ehitas seda projektirahadest selle etapini, kuni müürid olid valmis. See toimus projektide kirjutamise korras, rahastas peamiselt PRIA ja omafinantseering tuli Harku vallalt. 2013 kevadel PRIA rahad lõppesid ja edasi poleks enam ehitada saanud, hoone oleks jäänud katuseta."

Vald tuli rahaga appi. Korraldati ehitushange hoone katuse alla viimiseks ja hoonesse multifunktsionaalse saali rajamiseks. Hanke võitis OÜ Vanalinna Ehitus. Sügisest läks ehitus jälle lahti.

Teine ehitusetapp tähendab seda, et kogu hoonemürakas saab peale korraliku kivikatuse, katuse alla rajatakse aga polüfunktsionaalne saal ja riietusruumid. Hoone teise otsas tuleb aga katlamaja, kust siis kogu hoonet pelletitega kütma hakatakse. Kütta aga selle hoone kuupmeetreid ikka annab - spordisaali kõrgus võimaldab julgesti võrkpalli mängida, lisaks on teisel korrusel rõdu pealtvaatajaile.

"Alguses oli hoonet planeeritud õhksoojuspumpadega kütma hakata, kalkulatsioon aga näitas, et väike katlamaja pelletiküttel tuleb odavam," kõneleb Kaido Kruusoja kokkuhoiust. Hoone jääb Vääna Külakoja haldusesse.

"Eks me ole arvestanud, et seda polüfunktsionaalset saali hakkab kasutama kogu kandi rahvas - nii kool kehalise kasvatuse tundideks, Vääna külakoda avalikeks üritusteks kui ka ümbruskonna elanikud sportimiseks ja koosviibimiseks," räägib külakoja esindaja Kaido Kruusoja.

Valmib mais-juunis

Praegu on hoone selles järgus, et kõik võimsad liimpuidust sarikad on 45-kraadise nurga all kohale saanud, roovlatidki peal. Nüüd on vaja vaid katusekivid paika laduda. Siis võib alustada töödega spordisaalis, mis projekti järgi saab klaasist külgmised välisseinad. Klaasile raamiks on paigaldatud liimpuidust talad. Alati tekib niisuguse renoveerimise puhul küsimus - mis jääb alles vanast?

"See on väga tõsine küsimus," ütleb Kaido Kruusoja. "Kui spordisaali jätaksime ehedad vanad paekivist otsamüürid, siis oleks see ohtlik kahekordselt - viga võiksid saada nii mängijad kui müürid.

Panna müürid purunematu klaasseina taha või krohvida? Peame seda arutama veel nii muinsuskaitsejuhtide kui ehitajatega. Külakoja soov on, et näha jääksid seinte unikaalsemad osad, võlvkaared.

Need harmoneeruvad väliskaartega, moodustades hoonest ühtse terviku," arutleb Kaido Kruusoja, kes on elus nii mõnegi hoone rajanud.

Pool kogu ehitisest, ehk siis riietusruumi tagune osa tahetakse ajutise vaheseinaga konserveerida. Tulevikus, kui tulemas jälle Euroopa Liidu uus rahastamisperiood, on sinna plaanis rajada raamatukogu, paikkonna külamuuseum, kohvik. Ruumi ettevõtmiseks jätkub. Praegu on ehitajate poolt tempo peal aga poolel ehitisel - spordisaalil ja abiruumidel.

"Lepingu järgi peaksid ehitajad hoone üle andma küll jaanipäevaks, aga suuliselt on ehitaja, OÜ Vanalinna Ehitus juhtide poolt antud lubadus, et jõutakse valmis maikuuks," usub Kaido Kruusoja. Siis saab Vääna Mõisakool pidada siin oma kevadise lõpuaktuse.