Lastekaitsetöötajad: üha sagedamini tuleb tegeleda vanemate lepitamisega
Suur empaatiavõime ja hoolimine on tõenäoliselt need eeldused, ilma milleta lastekaitsevaldkonnas töötada ei saa. Lastekaitsespetsialisti töö nõuab ka suurt pingetaluvust, sest reeglina tuleb igapäevatöös enamasti tegelda emotsionaalselt keeruliste olukordadega. Ühelt poolt puutuvad lastekaitsespetsialistid igapäevaselt kokku elu pahupoolega - perede lahkuminekud, sõltuvusprobleemid, vaimne ja füüsiline vägivald, erivajadustega lapsed, stress ja lein. Kõige sellega aitab toime tulla rahulolutunne neil hetkedel, kui mõni laps on saanud oma muredele lahenduse või peresuhted on tänu koostööle paranenud.
Lisaks võimaldavad positiivset tegutsemist ka mitmed laste heaolule ja arengule suunatud projektid, mida Harku vallas on viimastel aastatel rohkelt ellu viidud.
Märkimisväärne osa lastekaitsespetsialisti töös on nõustamisel ja erinevate tegevuste koordineerimisel. Sinna juurde käib pidev töö selle nimel, et iga abivajavat last märgataks ning talle pöörataks vajalikku tähelepanu. Oluline on pidev koostöö kõigi lasteasutustega, samuti psühholoogide, pereterapeutide ja koolide sotsiaalpedagoogidega. Ka otsekontakt peredega on lastekaitsespetsialisti töö igapäevane osa.
Mure vajab tähelepanu
"Näeme oma töös sageli, et vanemad mõnikord ei oskagi hinnata lapse tegelikku olukorda ning mure suurust, kuid ühiste vestluste käigus saab ka perele selgeks, et laps ei saa ise oma probleemidega hakkama ning vajab abi. Tihtipeale vajab tuge ja nõustamist ka lapsevanem, et toime tulla väljakutsetega, mida lapse kasvamine vanemalt nõuab," selgitab Helve Keel.
"Sellisel juhul on oluline koostöös välja selgitada sobivad viisid mure lahendamiseks. Meil on pakkuda mitmeid erinevaid tugiteenuseid nii lastele kui täiskasvanutele alustades pereteraapiast, erinevatest loovteraapiatest ja tugiisiku teenusest, lõpetades raskemate juhtumite puhul lapse suunamisega rehabilitatsiooniprogrammi."
Üha sagedamini tuleb lastekaitsetöötajatel tegelda vanemate lepitamisega ja perede lahkuminekutega. Sageli jäävad kahe täiskasvanu omavaheliste konfliktide lahendamisel lapse vajadused tähelepanuta ning emotsionaalses stressis lapsevanemad ei panegi tähele, et toimunu mõjub raskelt ka lapsele.
"Vesteldes lastega, on nende unistuseks ikka, et vanemad koos elama hakkavad ja nendel oleks üks kodu," selgitab Helve Keel laste ootusi.
"Sageli tegelemegi perede lepitamisega selles võtmes, et vanemad lepiksid omavahel rahumeelselt kokku laste elukoha, koolide valiku ja suhtlemiskorra. Hoolimata vanemate lahkukolimisest saavad just vanemad omavahelise koostöö ja kompromisside sõlmimisega teha lastele edasise elukorralduse lihtsamaks ja anda turvatunde, et nad ei pea varjama teise vanemaga suhtlemist."
Lastekaitsespetsialisti roll konfliktis täiskasvanute puhul ongi püüda näidata olukorda läbi lapse vaatevinkli ning pakkuda tuge ja tagasisidet.
Konfliktid koolis
Lepitamist läheb sageli vaja ka õpilaste puhul. Laste konfliktid koolis ja väljaspool kooli paisuvad nii suureks, et õpitud suhtlemisnormidest ei piisa ning kasutusele võetakse vägivald, nii füüsiline kui vaimne. Sellised lapsi püütakse suunata ühistesse tegevustesse ning koostöös terapeudiga õpitakse erinevaid sotsiaalseid oskusi - meeskonnatööd, alternatiivseid suhtlemisviise jms.
Helve Keele sõnul on laste lepitamise puhul väga head kogemused tugiisiku teenusega.
Erapooletu kõrvaltvaatajana saab tugiisik sageli positiivselt mõjutada lapse maailmapilti ning usalduse tekkides kujuneb tugiisiku ja lapse vahel hea koostöö, mis aitab parandada nii lapse õpimotivatsiooni, igapäevast toimetulekut kui mõjutab ka tema maailmapilti.
Varajane märkamine
Lisaks lastekaitsespetsialistide ning haridusasutuste töötajate endi professionaalsetele oskustele ja tööpanusele aitavad lastekaitse valdkonna tegevusi mitmekesistada mitmed Euroopa Liidu rahastatavad programmid ja projektitoetused.
Helve Keele sõnul on vastavat infot vahendava üleriigilise üksuse töö kiiduväärt - riskilaste ja noorte heaolu tõstmiseks plaanitavate projektide ja võimaluste osas liigub informatsioon väga hästi ning Harku vald on tänu sellele osalenud mitmetes vajalikes projektides.
Vajalike teenuste ja projektide hindamisel on lastekaitsespetsialistidele abiks meie lasteaedade ja koolide töötajad - iga projekti puhul kaalutakse, kas meie vallas on selle järele vajadus ning huvi olemas. "Koostöö vallavalitsuse ja allasutuste vahel on siinkohal väga oluline," toonitab Helve Keel. "Meie jagame omalt poolt infot lasteaedadele ja koolidele, et vanemad teaksid, kuhu pöörduda probleemide korral abi saamiseks.
Tutvustame, millised projektid on käimas ning milliseid teenuseid pakume. Teisalt annavad allasutused ka meile infot, kui märkavad probleeme, näiteks on laps hakanud sageli koolist puuduma. Sellisel puhul püüame ühiselt jõuda probleemide põhjusteni - vestleme nii lapse kui vanemaga, vajadusel kaasame kooli sotsiaal- ja eripedagoogid, pereterapeudi jms."
Helve Keel toonitab probleemide ennetamise ja lahendamise puhul võrgustikutöö olulisust. "Aastate jooksul on meil välja kujunenud oma meeskond nõustajatest, meie koolide tugitöötajatest, lasteaedade logopeedidest jne. Raskemaid juhtumeid on alati hea ühiselt arutada ja ekspertidega konsulteerida ning ühiselt tegevused kokku leppida. Teisalt on oluline ka, et teatud olukordadest oleksid informeeritud kõik lastega tegelevad inimesed." Eesmärgiks on alati see, et lapse heaolu ja turvaline arengut toetav elukeskkond oleks tagatud.
Koostegemine lapsega
Näiteks on praegu käimas kunstipõhise diaaditöö projekt, millesse on kaasatud neli omavalitsust Harjumaal. Võõrapärase nimega kunstiteraapia on üks sotsiaaltöö vormidest, mille peamine eesmärk on probleemide ennetamine ja peredele kooskasvamiseks võimaluste pakkumine läbi vanema ja lapse koos tegutsemise. Läbi käelise tegevuse püütakse vanemale anda oskusi lapse vajaduste märkamiseks. Tegevus toimub grupitööna - vanem ja laps tegelevad koos mõne kunstiprojektiga ning tegevuse käigus on vanemal võimalik näha last tegevuses, võrrelda teda eakaaslastega ning võimalus anda lapsele positiivset tagasisidet.
Käimas on ka projekt suuremate laste märkamiseks ja abistamiseks. Koostöös nelja omavalitsuse ning mobiilsele noorsootööle spetsialiseerunud organisatsiooniga MTÜ Ruacrew kaardistati Harku valla teismeliste noorte koosviibimiskohad ning vaba aja veetmise harjumused eesmärgiga selgitada, kas Harku vallas on vajadus tänavatööks - kas on noori, kes mingil põhjusel ei saa või soovi õhtuti kodus viibida, ning kas on noori, kellel puuduvad piisavad vaba aja veetmise võimalused.
On hea meel tõdeda, et otsest tänavatöö vajadust Harku vallas ei ole - meie noored kasutavad oma vaba aega treeningutel ja huviringides või oma kodus. Küll aga pakutakse koostöös Ruacrew'ga peredele tugiisiku võimalust ning nõustamist nii grupis kui individuaalselt.
Järgneva kahe aasta jooksul on vallavalitsuse spetsialistid ja Tabasalu kool kaasatud ka Türgi-Eesti hariduskoostööprojekti, mille sooviks on aidata nii õpetajatel kui ka lapsevanematel paremini mõista teismelise noore täiskasvanuks kasvamise protsessi, aidata neil leida sobivaid suhtlemisviise ning arendada oskusi, et toime tulla noorte probleemide, õpiraskuste ning motivatsioonipuudusega. Ühtlasi on projekti kaasatud ka õpilased ise - eesmärgiga innustada neid panustama oluliste osapooltega heade suhete loomisesse ning õppimisse.
