Jaanuari algusest aga langes hind tänu käiku antud uuele hakkepuidukatlamajale SW Energia juhatuse liikme Ain Tõntsu prognoosi kohaselt 68 eurole pluss käibemaks.

„Vana-aasta viimastel päevadel hakkasime uut katelt tasapisi katsetama," kõneles SW Energia Lõuna piirkonnajuht Sulev Kampus. „Uue aasta algusest jätsime senise õliküttel konteinerkatlamaja reservi, kevadel viime selle siit ära, siis saab uue katlamaja ümbruse ka korda teha."

Uut katlamaja köetakse Tõrvast kohale veetava tüvehakkega, mis on valmistatud RMK-lt ostetud ja riidas kuivada lastud ning sealt jaokaupa hakitud ümarküttepuidust.

„Sinna tuleb nii toorest leppa kui purukuiva kuuske," sõnas Sulev Kampus. Kui hind ja kvaliteet sobivad, ostetakse lisaks ka juba valmis hakkepuitu. Vastsest hakkepuidukatlamajast saavad sooja kokku kuus Õisu aleviku kortermaja. Nende kütmisest jääb Kampuse hinnangul üle võimsust veel paari maja kütmiseks.

„Kui tekib siia uus klient kelle näol iganes, siis tema liitumine trassiga ei hakka kunagi koormama olemasolevaid tarbijaid. Kõik see, mis on tarvis uue kliendi liitmiseks - trassi ehitamine jne, selle maksab liitumistasuna kinni liituja," selgitas piirkonnajuht. „Kõiki uusi tulijaid võtame vastu avasüli, sest mida suurem on müügimaht, seda odavam on hind."

Õisu elanikel-kaugkütte tarbijatel tuleks Sulev Kampuse arvates nüüd saada kõige esmalt oma majasisesed rahaasjad korda. „Kui on mõni korter, kus keegi sees ei ela, tuleks pöörduda kasvõi mõne haldusettevõtte poole, kes tasu eest aitaks Õisu korteriühistuil need puukkorterid likvideerida sundmüügi korras, kuni kohtuni välja minnes," toob Kampus näiteks võimaluse, kuidas võlglaste korteritest lahti saada.

„Õisu on atraktiivne koht Viljandi külje all, hea bussiliiklusega, ja soojus on nüüd ka odavam," usub ise Õisus üles kasvanud ja tehnikumi lõpetanud piirkonnajuht, et ostjaid leiduks. Ühtlasi tekiks ühistuil nii remondifondi vaba raha, mida saaks hakata kasutama majade soojustamiseks.

Majades, kus need veel puuduvad, on esmatähtis rajada soojussõlm, et ära hoida ülekütmist ja vähem tarbida.

„On paar maja, kes on meile kütte eest veidi võlgu, aga kuulu järgi on majasiseselt võlad äärmiselt suured, sest ühistud on finantseerinud neid võlgasid remondifondist," kirjeldas Kampus nukrat hetkeseisu. Teisalt näitab see tõik tema arvates, et Õisu piirkonnal on potentsiaali.

„Aga võlgnikega tuleb tegeleda, et see summa kätte saada või vähemalt selle kasv peatada," rõhutas piirkonnajuht. 10. jaanuaril oli Õisu katlamaja avatud kõigile huvilistele.

Ain Tõnts ja Sulev Kampus kostitasid külalisi suupistete ja tervisejoogiga ning tutvustasid sisseseadet. „Äge igal juhul!", kiitis automaatikat uurides õhtul hoones ringi peale teinud Õisu rahvaseltsi üks eestvedajaid Virve Kivja. Õisu 7 elamu nimel õnnitles küttefirmat Mehis Kahu.

„Tänu uuele katlamajale ning odavamale ja kvaliteetsemale küttele paraneb kokkuvõttes Õisu rahva elukvaliteet," väljendas rahulolu Halliste vallavolikogu esimees Andres Rõigas.

„Mulle meeldib soojafirma hoolimine oma klientidest: toasoe hakkab vähem maksma, katlamajal on võimsusevaru ja katlamaja ümbrus saab kenasti korda," lisas Halliste vallavanem Ene Maaten. Ta nentis samas, et ka enne köeti Õisus hästi ja töökultuur oli kõrge.