Ujula on tõmbekeskuseks suurele piirkonnale
Ujumine elab Märjamaal tasakesi oma elu ja reklaami pole ujumistreeningutele tehtud.
„Grupid saavad enne täis, kuulutada polegi vaja," põhjendas treener Marge Nummert. Kohustuslikud ujumistunnid on lastel II klassis, aga aktiivsed emad on ka nooremad huvilised kokku koondanud. Näiteks mullu jaanuaris alustas 15liikmeline I klassi laste grupp ja kõik need lapsed käivad trennis edasi. Marge käe all harjutab praegu 42 last I-XII klassini.
Rohkem on nende hulgas poisse kui tüdrukuid. Suuremad võiksid trenniaegade kohaselt koguni neli korda nädalas vees käia, aga kõik neist nii tihti ujulasse ei jõua.
„Minu peamine eesmärk on, et lapsed õpiksid ujuma. Ujumistrenn on hea koht, kus end arendada. Lapsed harjutavad koolispordi tasemel," tõi treener välja kõige olulisema. Välja on kujunenud omavahelised sõpruskohtumised Karksi-Nuia, Viljandi, Pärnu ja Märjamaa treeninggruppide vahel. Lisaks saab Märjamaad esindada valdade talimängudel. Suurema kaliibriga võistlusi kohapeal korraldada ei saa, sest Märjamaa ujula bassein on standardist pisut lühem.
Ujumine on individuaalne ala ja nõuab püsivust. Treener teab kogemustest, et kui sõber loobub, jätab tihti keegi veel harjutamise sinnapaika. Mitu aastat trennis käinutest on kujunenud tore sõpruskond, kellele on eriti oodatud vahepalaks suvel Hobulaiul peetav sportlik laager, kus korraldatakse erinevaid võistlusi ja käiakse meres ujumas.
Märjamaa ujulas käivad ujumistundides nii oma kui naabervaldade koolid. Siia on sõidetud ka Lihulast ja Pärnumaalt, rääkimata Kernust, Kivi- ja Vana- Vigalast või Kabalast. Märjamaa gümnaasiumi II klassi tunnid on juba tehtud, Kullamaa kool käib, Varbola alustab, Valgu ja Kabala kool pole tänavu veel tulnud, loetles treener. Mõnikord, kui ühes klassis on lapsi vähe, liidetakse transpordikulude pärast teise ja kolmanda klassi lapsed ja sestap võib mõni kool ka aasta vahele jätta. Esmakordselt tulevad ujumistundidesse 15 Raikküla kooli II-IV klassi erivajadustega õpilast.
Nende õpetamine on Marge Nummertile uus kogemus. Treeneri sõnul on 20 tundi siiski vähe, et laps ujumise selgeks saaks. Edasi tuleb kas iseseisvalt harjutada või lisatunde võtta. Kehalise kasvatuse õpetajatega on kokku lepitud, et laps saab ujumise hinnet parandada, kui ta on oskusi täiendanud. „Ma olen nõus juhendama, kui päeval nagunii ujulas olen. Ongi hea, kui laps käib ujulas edasi, siis jääb talle ehk see pisik külge," rääkis Marge. Ta on ujuma õpetanud ka täiskasvanuid, kes algul on tulnud jutuga, et nad nagunii ei õpi ujuma. „Selline mõtlemine on peas kinni, aga kui inimene on juba ujulasse tulnud, siis tegelikult ta tahab õppida," usub treener.
Ujula uudised
Viimasel ajal on Märjamaa ujulas rohkem kaugemate kantide rahvast näha ja üsna palju on eri asutuste inimesi. Koolivaheajal käidi kohal väga aktiivselt. Kahel hommikul harjutavad Sirje Viisuti juhendamisel vesivõimlejad, kolmel õhtul teeb Maarika Sale vesiaeroobikat. Märjamaa inimesed võiksid siiski palju enam kohalikku taskukohast ujulat kasutada.
Ujula juhataja Elik Roopärg ütles, et masuaegne langus on möödas ja kahel viimasel aastal on külastajate hulk olnud stabiilne, mullu lisandus pisut enam ka arvetega maksjaid. Alalised külastajad teavad, et ujulas saab praegu pileti osta ainult sularaha eest. Uuest hooajast, aga võibolla juba varem, tuleb ka kaardimakse võimalus.
Ujula personal pingutab selle nimel, et maja oleks tõesti puhas, sest see on maine kujunemisel väga oluline. Teine pool sellest küsimusest on seotud isikliku hügieeniga. Veebruaris ja märtsis korraldatakse maakonnas teavituskampaania, sest on ilmnenud, et osa külastajaid siiski ei pese end enne basseini minekut.
Ujula võimalustega on liitunud ka päästeamet, kes korraldab siin veeohutusalaseid koolitusi. Üks kahetunnine õpe on juba olnud, kaks järgmist on laupäeviti 15. veebruaril ja 15. märtsil. Need algavad kell 11 ja osalema pääseb ujula piletiga.
Roopärg tõdes rahulolevalt, et esimesel korral oli koolituse ajal ujulas arvukalt külastajaid, kes nägid päästmisvõtteid kui õpetati enda ohutut käitumist.
