Ka tänavatel on oma ajalugu

Mööda üht aleviku tänavat kõnnib seltskond, kel pole kuhugi kiiret, kes uurib igat tänavaäärset maja (kinnistut). Pilgud käivad siia ja sinna.

Teejuht jagab teavet - kuidas kerkisid selle tänava äärde majad, millal see oli, millega on elanikud aegade jooksul tegelenud, kuidas on aeg kogukonna elamist ja traditsioone muutnud ja palju teisi küsimusi saavad vastatud või siis jõutakse mingile kompromissile.

Selline on ajalugu, olgu tegemist poliitika või inimeste elukultuuriga, kõige mõistmise ja otsustamise juurde nagunii ei jõuta. Vallavalitsuse andmetel on Kadrina alevikus 40 tänavat kogupikkusega 15,2 km.

Ajendiks pole ainult uudishimu

Neeruti seltsil on igaks aastaks koostatud ja liikmete üldkoosolekul heaks kiidetud tegevuskava, mille täitmise käiku on võimalik lehelugejal jälgida vallalehes avaldatud NS-i vastaval veerututvustusel.

„Loodusretkede" realt saame lugeda, kus seltsi liikmed on käinud või kavatsevad minna. Olenevalt sihtkohast, on sellised reisid liikmete hulgas olnud väga popid. „Retked mööda Kadrina talviseid tänavaid" on enam köitnud nende tähelepanu, kes kas ise elavad alevikus või tuntakse suuremat huvi Kadrina aleviku väljakujunemise vastu. Raudtee rajamisega 19. sajandi lõpukümnenditel sai ju Kadrina kui keskuse areng alles õige hoo sisse. Tekkis ühendus laia maailmaga, raudtee vajas erioskustega inimesi, need omakorda elupaika, poode, kultuuriasutusi, kooli - nii see areng algas.

Elamute püstitamine tõi omakorda kaasa juurdepääsuteede ehk tänavate rajamise. Seltsi liikmete üksmeelsel toetusel sai tööplaani pandud ka jalgsiretked mööda Kadrina tänavaid, eesmärgiga saada ülevaade aleviku kujunemisest tänapäevaseks vallakeskuseks.

Retkede juhendaja- giidi rolli on võtnud enda peale seltsi esimees, põliskadrinlane Tiiu Uusküla, kel on rikkalik pagas teadmisi nii mälus kui ka kirjasõnas ülestähendatuna. Seetõttu on retkelised saanud kuulda huvitavaid või lausa põnevaid lugusid aleviku varasemast ajaloost. Kokkuvõtvalt annab see värvika pildi, mis transformeeritult tähendab ühe kogukonna terviklikku kujunemislugu, kümnete inimpõlvede tööd paljudel elualadel.

Seepärast ei saa neid tänavaretkeid võtta sugugi vaid kui ühekordset uudishimu rahuldamist. Kirjapanduna annaks see lugemisväärse ajalookroonika. Jääb vaid loota, et uus põlvkond selle kord ka teoks teeb ning Kadrina aleviku ajaloo ära koostab ühtede kaante vahele.

Seni on läbi kõnnitud kolm tänavat: Tapa tee, Kalda tänav ja kunagise turuplatsi ümbruskonnas olevad tänavad.

Viimane retk oli suhteliselt lühike, piirdudes raudteele kuuluva maaga ning osaliselt Neeruti tee, Allika, Allika põigu ja Jõe tänavaga. Endise turuplatsi asukoht paiknes põhiliselt raudtee naabruses, alal raudteest kuni praeguse jõe tänavani. Sel nelinurka moodustaval maatükil on eramajad, mis ehitatud erinevatel aegadel, aga peamiselt ikka pärast sõda. Turuplatsi kasutati ka laatade pidamiseks. Läinud sajandi 50-ndate alguses turuplats kui selline hakkas oma tähtsust kaotama.

Kohalikud elanikud mäletavad veel ka seda, kui Neeruti teed pidi liikusid õppuste paika vene tankid, mis jaamas platvormidelt maha laaditi. Oh seda müra ja kolinat, mis siis kaugele kostus.

Lähim pood asus Pika tänava ja Neeruti tee nurgal. Poe rahvapärane nimetus oli „eitede pood". Müügil oli seal segakaup, sest kitsad ruumid ei võimaldanudki sortimenti laiendada. Poepidajaks oli Marie Ma(a)lberg, keda abistas tema õetütar Salme. Vürtspood pidi rahuldama kogukonna toidu- ja tarbekaupade esmase vajaduse.

Poepidamise mõtteid pidasid ka Jõe tänav 1 omanikud, kelle maja valmis 1938. aastal. Kuid ainult mõtteks see ka jäi, pood jäi avamata.

Suuremaks asutuseks, mis sinna piirkonda kuulub, on Jõe tn 7 asunud haigla ambulatoorium koos sünnitusosakonnaga.

Ametlikuks nimeks oli sellel raviasutusel Virumaa Maa-arstijaoskonna Kadrina haigla. See loodi 1945.aastal ning tegutses kuni 1950.aastani, mil haigla koliti ümber Undla mõisahoonesse.