„Kui eelmisel aastal enne võistluse algust kiivalt saladuses hoitud võistluse uus formaat seisnes selles, et võistlejad selle asemel, et käia etteantud kellaaegadel ühest kontrollpunktist teise, said ise valida marsruudi ning ülesannete sooritamise järjekorra, siis sel aastal kasutasime nö klassikalist võistlusformaati," rääkis Erna seltsi president Meelis Rätsep.

Välisvõistkondade vähest esindatust - seekord olid kaasa löömas vaid soomlased, möödunud aastal osalesid ka Hollandi ja Austria meeskonnad - kommenteerides ütles Rätsep, et eelmisel aastal oli välisvõistkondade rohkus lihtsalt meeldiv juhus. „Loomulikult vähendab välisriikide indu osalemiseks ka meie talv, mis näiteks ülemöödunud dessandil „kostitas" külalisi öösel väga madalate miinuskraadiga," selgitas võistluse peakorraldaja.

Utria dessant on 16 toimumisaasta jooksul näinud aga oluliselt ekstreemsemat ilma kui tänavu. Nii on liigutud vihmas ja plusskraadides, aga ka 34 miinuskraadiga. "Kõige hullemad on külmumata maa ja lahtised kraavid," kirjeldas Rätsep tänavusi olusid. Värskelt mahasadanud lumi on küll paks, aga piisavalt kohev ja kerge, et liikumist mitte takistada. Küll on lume all pori, mis liikumist segab. Samuti tekitavad raskusi suhteliselt kõrge veega kraavid, mis takistavad otseliikumist ning kuhu mitu võistlejat päeva jooksul sisse kukkus.

Vette kukkumisest ei pääsenud ka vastutegevust teostanud Kaitseliidu Alutaguse maleva mehed, kelle eesmärgiks oli takistada võistlejate liikumist mööda teid. Ise pidasid nad vahti soises metsas ja see võistleja, kes vahele jäi, kaotas ühe neljandiku oma elust. See tähendab, et igal korral, kui võistleja kinni püüti, pidi ta ühe oma neljast talongist ära andma, mis loomulikult suurendas miinuspunktide kogusummat.

Rohkete katkestamiste põhjuseks nimetati eelkõige väheseid kogemusi. Esimene, noortest kokku pandud meeskond katkestas mõni tund pärast starti. "Mida aeg edasi, seda olulisemaks kogemused muutuvad," tunnistas Rätsep, et tegemist on äärmiselt raske võistlusega, mis teeb silmad ette ka praeguseks juba lõpetatud Erna retkele, mida peeti maailma kõige keerulisemaks sõjalis-sportlikuks võistluseks. Utria on küll kestvuselt lühem, kuid talvised olud teevad selle läbimise keerulisemaks.

Kokku läbiti seekord ligikaudu 90 kilomeetrit, mida läbides lahendati mitmesuguseid ülesandeid, muuhulgas anti esmaabi, täideti kiiruse peale kuulipilduja linti, lasti märki, läbiti takistusriba jmt. Viimaseks ülesandeks oli nö lõpujooks, kus võistkondadel tuli läbida joostes 1,5 kilomeetrit.

Erna seltsi presidendi sõnul pole 26 võistkonda korraldajate poolsele suutlikkusele veel lagi ja tänavuse võistlusega võib rahule jääda. „Kokkuvõtteks saab öelda, et idee mille Vaivara vald kunagi andis - võistluse idee tuli ju nimelt teilt, on jumet võtnud ja ootab täiel rinnal kujundamist maailma raskeimaks võistluseks. Millal see teoks saab, on iseasi," lisas Rätsep.

Esimest korda korraldasid Utria dessandi MTÜ Erna selts koostöös Vaivara vallaga 1999. aastal, mil esikoha saavutas Viru üksik-jalaväepataljoni teine võistkond.

Võistlus Utria dessant meenutab aastatetaguseid sündmusi, kui 1919. aasta 17. jaanuaril Eesti meredessantpataljoni 400 merejalaväelast ja Soome vabatahtlike pataljoni 600 võitlejat tegid Eesti mereväe alustelt eduka dessandi Utria randa. Dessandist osavõtnud etendasid olulist osa Narva vabastamisel ja punaväe riismetest puhastamisel.